Ogahaid (Squalus)
Ogahaid (Squalus), kõhrkalade perekond ogahailiste (Squaliformes) seltsi ogahailaste (Squalidae) sugukonnast. Inglise spurdogs; hispaania spurdos; vene катраны, колючие акулы. Seljauimede aluste juures pikad ogad. Sõõrmed ümbritsetud lühikeste nahakurdudega. Sabavarrel külgkiilud. Anaaluim puudub. Värvus varieerub hallist pruunini, kõhusoa heledam.
32 liiki (FishBase, 2019):
Squalus acanthias Linnaeus, 1758 (spiny dogfish) – harilik ogahai. Vt artiklit Harilik ogahai.
Squalus albicaudus Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (Brazilian whitetail dogfish) – valgesaba-ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Edela-Atlandis Brasiilia vetes kirderannikust kagurannikuni. Mereveeline, bentopelaagiline, troopiline, 195-421 m sügavusel. Pikkus kuni 59 cm. Sabauime äär on valge.
Squalus albifrons Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (eastern highfin spurdog) – valgelaup-ogahai. Ida-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 131-450 m sügavusel. Pikkus kuni 86 cm. Täiskasvanu rinnauimed sirpjad. Tumehall, kõht heledam. Noored isendid pruunid. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Squalus altipinnis Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (western highfin spurdog) – kõrguim-ogahai. Tuntud vaid 2 isendi järgi. Loode-Austraalia vetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlval 298-305 m sügavusel. Pikkus kuni 58,9 cm. Esimene seljauim püstine. Tumehall, kõht hele. Ei püüta, seisund määramata.
Squalus bahiensis Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (northeastern Brazilian dogfish) – bahia ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Endeemne liik Edela-Atlandis Brasiilia Bahia osariigi vetes. Mereveeline, pelaagiline, kuni 599 m sügavusel. Pikkus kuni 69 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.
Squalus bassi Viana, de Carvalho & Ebert, 2017 (Long-snouted African spurdog) – aafrika ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Kagu-Atlandis ja India ookeani lääneosas Aafrika vetes Kapimaa läänosas ja ja mandri lõunatipust kuni Mosambiigini. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 159-591 m sügavusel, pikkus kuni 110 cm. Hallikaspruun, kõht heledam. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Pesakonnas 4-9 järglast. Seisund: määramata.
Squalus blainville (A. Risso, 1827) (longnose spurdog) – väike ogahai. Vt artiklit Väike ogahai.
Squalus brevirostris S. Tanaka (I), 1917 (Japanese shortnose spurdog) – lühikoon-ogahai. Väheuuritud liik. Jaapanist Lõuna-Hiina mereni. Mereveeline, demersaalne, kuni 130 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Munastelussünnitaja. Seisund: määramata. Ei püüta. Seisund: määramata.
Squalus bucephalus Last, Séret & Pogonoski, 2007 (bighead spurdog) – suurpea-ogahai. Vaikse ookeani lääneosas Tasmaania mere põhjaosas ja Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 448-880 m sügavusel. Pikkus kuni 90 cm. Suur, ümar pea. Ninamik lühike ja tömp. Keha kaetud plakoidsoomustega, erinevalt teistest perekonna liikidest on nii ühe kui ka kolme hambakesega soomuseid. Tumepruun, kõht heledam. Eluviis uurimata.
Squalus chloroculus Last, W. T. White & Motomura, 2007 (greeneye spurdog) – rohesilm-ogahai. Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 213-1360 m sügavusel. Pikkus kuni 99 cm. Ninamik lai, kolmnurkne. Võrdlemisi suurtel silmadel on rohekas värvus. Rinnauimed võrdlemisi laiad. Ei püüta. Seisund: ohulähedane.
Squalus crassispinus Last, M. J. Edmunds & Yearsley, 2007 (fatspine spurdog) – piikselg-ogahai. Lääne-Austraalia vetes, tõenäoliselt võib leiduda ka mujal India ookeani idaosas. Mereveeline, pelaagiline, 187-262 m sügavusel. Pikkus kuni 58 cm. Keha sale, pea lühike ja lai. Suured silmad. Seljauimede ees pikad ogad. Ei püüta. Seisund: määramata.
Squalus cubensis Howell-Rivero, 1936 (Cuban dogfish) – kuuba ogahai. Lääne-Atlandis Põhja-Karoliinast kuni Floriidani, Kuuba ja Haiti vetes, Mehhiko lahe põhjaosas, Lõuna-Brasiilia ja Argentiina vetes. Mereveeline, demersaalne, 60-400 m sügavusel. Pikkus kuni 110 cm (tavapikkus 75 cm). Ninamik terav, lai. Suured silmad. Suured rinnauimed. Kaetud väikeste lantsetikujuliste plakoidsoomustega. Pealt hall, alt heledam, täpid puuduvad. Munastelussünnitaja, pesakonnas kuni 10 järglast. Sihipäraselt ei püüta, kuid tabatakse tihti kaaskalana. Toiduks kasutatakse harva. Seisund: määramata.
Squalus edmundsi W. T. White, Last & J. D. Stevens, 2007 (Edmund's spurdog) – edmundsi ogahai. Lääne-Austraalia ja Indoneesia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 204-850 m sügavusel (enamasti 300-500 m). Pikkus kuni 86,6 cm. Ninamik lühike, kolmnurkne. Eesmine seljauim püstjas, selle ees olev oga on massiivne ja sirge. Hallikaspruun, sabaume ülahõlmal tume sadullaik. Munastelussünnitaja. Austraalias püütakse vähesel määral kaaskalana, Indoneesias sihipäraselt ja kasutatakse toiduks. Seisund: ohulähedane.
Squalus formosus W. T. White & Iglésias, 2011 (Taiwan spurdog) – taiwani ogahai. Taiwani ja Jaapani vetes. Kirjeldatud Taiwani kalaturult leitud isendite põhjal. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 81,4 cm. Ninamik lühike. Eesmine seljauim püstjas, sellel valge laik. Sabauimel valge ääris. Terashall pruunika varjundiga. Taiwanil kasutatakse toiduks. Seisund: määramata.
Squalus grahami W. T. White, Last & J. D. Stevens, 2007 (eastern longnose spurdog) – grahami ogahai. Kirde-Austraalia rannavetes. Mereveeline, pelaagiline, 148-504 m sügavusel (enamasti 220-450 m). Pikkus kuni 71,1 cm. Ninamik pikk ja kitsas. Seljauimed väikesed, eesmine seljauim püstjas, oga selle ees lühike ja peenike. Terashall, kõht heledam. Seljauimedel tume ääris. Sabauime ülahõlmal tume laik või jooned. Munastelussünnitaja, pesakonnas 3-5 järglast. Satub vähesel määral kaaskalana püünistesse. Seisund: ohulähedane.
Squalus griffini Phillipps, 1931 (northern spiny dogfish) – griffini ogahai. Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 37-950 m sügavusel (tavalisem 100-500 m). Pikkus kuni 110 cm. Keha piklik, sale. Ninamik pikk. Eesmise seljauime ees oga lühike ja jäme. Hallikaspruun Sabauime ülahõlmal hele ääris. Toitub põhjakaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 6-11 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse vahel kaaskalana. Seisund: pole ohustatud.
Squalus hemipinnis W. T. White, Last & Yearsley, 2007 (Indonesian shortsnout spurdog) – sälkuim-ogahai. Vaikse ookeani idaosas Indoneesia vetes. Mereveeline, bentopelaaginilne, 1-100 m sügavusel. Pikkus kuni 78 cm. Keha piklik, sale. Ninamik väga kitsas ja lühike. Vähemapoolsed viltused seljauimed, nende ees pikad ogad. Terashall, kõhult heledam. Toitub kaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 3-11 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse sageli kaaskalana. Liha ja uimi kasutatakse toiduks, maksast valmistatakse õli. Seisund: ohulähedane.
Squalus japonicus Ishikawa, 1908 (Japanese spurdog) – jaapani ogahai. Jaapani kaguosast Ida-Hiina mereni, sh Korea, Filipiinide ja Arafura mere vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 150-300 m sügavusel. Pikkus kuni 91 cm. Keha piklik, sale. Ninamik pikk, teravnev, peene tipuga. Seljauimede ees pikad ogad. Hallikaspruun, kõht heledam. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-8 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana, leiab mõnevõrra kasutamist. Seisund: määramata.
Squalus lalannei Baranes, 2003 (Seychelles spurdog) – seišelli ogahai. Tuntud vaid 2 tabatud isendi põhjal. India ookeani lääneosas Seišelli saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1000 m sügavusel. Pikkus kuni 78,8 cm. Koon piklik, keha piklik. Seljauimede tippudel tume ääris. Ei püüta. Seisund: määramata.
Squalus lobularis Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (Atlantic lobefin dogfish) – sagaruim-ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Edela-Atlandis Brasiiliast Uruguai ja Argentiinani. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 72,5 cm. Seljauimed sagaralaadsed. Ei püüta. Seisund: määramata.
Squalus mahia Viana, Lisher & Carvalho, 2017 (Malagasy skinny spurdog) – malagassi ogahai. (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Socotra saartest ja Madagaskari põhjaosast kuni Idea-Kapimaani (LAV). Mereveeline, mesopelaagiline, 55-500 m sügavusel (tavalisem 202-390 m). Pikkus kuni 59 cm. Seisund: määramata.
Squalus margaretsmithae Viana, Lisher & Carvalho, 2017 (Smith’s dogfish shark) – smithi ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Ida-Atlandis Portugalist ja Marokost kuni Lõuna-Aafrikani. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 256-284 m sügavusel. Pikkus kuni 54,3 cm. Seisund: määramata.
Squalus megalops (W. J. Macleay, 1881) (shortnose spurdog) – suursilm-ogahai. Varasemalt peetud endeemseks liigiks Austraalia vetes. Kinnitust on leidnud esinemine Ida-Atlandis Vahemeres. Leidumine mitmetes teistes piirkondades (Aafrika ida- ja läänerannikul, Vaikse ookeani loodeosas Jaapani meres, Kollas meres jm), vajavad kinnitust, kuna sageli peetakse suursilm-ogahaiks talle sarnaseid ja lähedasi ogahaide liike. Mereveeline, demersaalne, 30-750 m sügavusel (tavalisem 80-300 m). Pikkus kuni 89 cm. Keha piklik, sale. Ninamik lai, kergelt teravduv. Seljauimede ees pikad ogad, tagumise uime ees oga uimest pikem. Suured rinnauimed. Ühtlaselt hall või pruun. Noortel isenditel seljauimedel tume ja hele ääris. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja pejalgsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-4 järglast. Püütakse sihipäraselt, liha kasutatakse toiduks värskelt, soolatult ja vinnutatult. Seisund: määramata.
Squalus melanurus Fourmanoir & Rivaton, 1979 (blacktailed spurdog) – mustsaba-ogahai. Vaikse ookeani käänosas Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 340 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Keha pikk ja sale. Ninamik kitsas ja väga pikk. Seljauimede ees pikad ogad. Hallikaspruun, seljauimede tipud mustad. Sabauime ülahõlmal must ääris. Toitub luukaladest. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.
Squalus mitsukurii D. S. Jordan & Snyder, 1903 (shortspine spurdog) – mitsukuri ogahai. Areaal ebamäärane seoses ebakindlusega talle lähedaste ja sarnaste liikide määramisel. Üldiselt peetakse levikut tsirkumglobaalseks, võimalik kõikjal subtroopilistes ja mõõdukalt soojades vetes. Kindlalt teada Lõuna-Austraalia, Jaapani, Korea, Hiina, Havai vetes; Edela-Atlandis Uruguaist Argentiinani; arvatavasti ka Taiwani, Vietnami ja Uus-Meremaa vetes; võimalik mujalgi. Mereveeline, bentopelaagiline, 29-600 m sügavusel (tavalisem 48.533 m). Pikkus kuni 94,3 cm. Värvus hall. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-9 järglast. Mõningane väljapüük. Seisund: määramata.
Squalus montalbani Whitley, 1931 (Indonesian greeneye spurdog) – montalbani ogahai. Inda ja Vaikses ookeanis Filipiinide, Indoneesia ja Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 144-1370 m sügavusel (sagedamini 383-670 m). Pikkus kuni 94,5 cm. Keha piklik, ninamik lai ja kolmnurkne. Halli värvi. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-16 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse sageli kaaskalana. Liha kasutatakse toiduks, maksast saadakse õli. Seisund: ohustatud.
Squalus nasutus Last, L. J. Marshall & W. T. White, 2007 (western longnose spurdog) – pikknina-ogahai. Lääne-Austraalia vetes, võimalik ka Filipiinide ja Indoneesia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 300-850 m sügavusel (tavalisem 300-400 m). Pikkus kuni 59 cm. Keha sale ja pikk, ninamik kitsas ja pikk. Ogad seljauimede ees pole pikad. Helehall. Toitub luukaladest, peajalgsetest ja vähilaadsetest. Elussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha ja uimi kasutatakse toiduks, maksast saadakse õli. Seisund: määramata.
Squalus notocaudatus Last, W. T. White & J. D. Stevens, 2007 (bartail spurdog) – juttsaba-ogahai. Haruharva tabatav liik Queenslandi (Austraalia) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 225-454 m sügavusel. Pikkus kuni 61,9 cm. Helehall. Seljauimede tipud tumedamad. Sabauimel valge ääris. Ei püüta. Seisund: määramata.
Squalus quasimodo Viana, M. R. de Carvalho & U. L. Gomes, 2016 (humpback western dogfish) – küürakas ogahai (eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Endeemne liik Edela-Atlandis Lõuna-Brasiilia vetes. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 85 cm.
Squalus rancureli Fourmanoir & Rivaton, 1979 (cyrano spurdog) – rancureli ogahai. Vaikse ookeani lääne-keskosas Chesterfieldi saarte (Uus-Kaledoonia) ja Efate saare (Vanuatu saared) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 320-410 m sügavusel. Pikkus kuni 77 cm. Keha sale, ninamik kitsas ja väga pikk. Tõenäoliselt munastelussünnitaja, pesakonnas 3 järglast. Ei püüta. Seisund: ohulähedane.
Squalus raoulensis Duffy & Last, 2007 (Kermadec spiny dogfish) – kermadeci ogahai. Vaikse ookeani edelaosas Raouli ja Napieri saarte vetes Kermadeci saarestikus. Mereveeline, pelaagiline, kuni 320 m sügavusel. Pikkus kuni 72,9 cm. Keha piklik, ninamik suhteliselt lühike. Eesmine seljauim püstjas. Hall või hallikaspruun, kõht heledam. Sabauimel hele ääris. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.
Squalus suckleyi(Girard, 1855) (Pacific spiny dogfish) – valgetähn-ogahai. Vaikse ookeani põhjaosas Korea, Jaapani ja Venemaa (Kamtšatka, Ohhoota meri, Sahhalin) vetes, Beringi meres, Aleuudi saarte juures, Alaska lahe idaosas, Põhja-Ameerika vetes Briti Kolumbiast ja Washintoni osariigist kuni Baja California lõunaosani. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, 15-1244 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm. Keha sale, piklik. Ninamik lühike, ümar. Rinnauimed sirpjad. Hallikaspruun, külgedel valged tähnid. Munastelussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakse toiduks, kuid pole eriti hinnatud. Seisund: pole ohustatud.
Vaata lisaks:
Väike ogahai (Squalus blainville)Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
Ogahailased (Squalidae)