Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Õngekonksu ajaloost
3. Šišiga (näkkolend slaavi ja komi folklooris)
4. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abel Ervin
7. Aerjalgsed
8. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
9. Agassiz, Louis
10. ahasvähilised
11. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. ahven pärimuses
14. Aknajärv [Kurtna järvestik]
15. akvatiilne
16. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
17. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
18. albatrossid
19. Albe (keti kultuuriheeros)
20. Aloosad (Alosa)
21. Alpi haug (Esox cisalpinus)
22. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
23. Amme jõgi (Aame jõgi, Ame jõgi, Amedi jõgi, Kaiavere jõgi, Kõlajõgi)
24. Anšoovislased (Engraulidae)
25. Andamani meri
26. Angerja teekond (raamat)
27. Angerjas (Anguilla anguilla)
28. Angerjas (pärimus)
29. Angersägalased (Clariidae)
30. Antarktika Godzilla (krüptiid Lõuna-Jäämeres)
31. Aristotelese säga (Silurus aristotelis)
32. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
33. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
34. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
35. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
36. Atlandi tuur Eestis
37. Atlandi tuur liiginimena
38. Aurora (laev)
39. Avarkojalised
40. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
41. Bõdõ-njamõ (vee-ema nganassaani mütoloogias)
42. Bangweulu
43. Basilisk
44. Bates Henry Walter
45. Belaja (Kama)
46. Berg, Lev Semjonovitš
47. bioakustika
48. Bioloogia
49. Bioluminestsents
50. bissa
51. BMRT
52. Bouillabasse (kalahautis)
53. Bõlaabõt (Eveenide kalaroog)
54. Como järv
55. Dookinsiad (Dawkinsia)
56. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
57. Eesti jõgede loend
58. Eesti järvede loend
59. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
60. Eesti kalapüügiriistad
61. Elektriraid 2 (Tetronarce)
62. Eluvorm (biomorf)
63. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
64. Emakala (Zoarces viviparus)
65. Endla järv
66. Erastvere järv
67. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
68. Esna jõgi
69. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
70. Filee
71. Fileerimine
72. Fotofoor
73. Galakslased (Galaxiidae)
74. Gupi (Poecilia reticulata)
75. Haffi tõbi
76. Hallutsinogeensed kalad
77. Hanija järv
78. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
79. Harilik meriangerjas (Conger conger)
80. Harilik molva (Molva molva)
81. Harilik mullauss (maauss)
82. Harilik saagrai (Pristis pristis)
83. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
84. Harjused (Thymallus)
85. Harkund
86. Haugilised (Esociformes)
87. Heik (Hake) kalanimedes
88. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
89. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
90. Homaarid (Homarus)
91. Hurmi järv (Külajärv)
92. Hülglased (Phocidae)
93. Hyōsube (veeyokai Jaapanis)
94. Ilmjärv ehk Ilmen
95. Imiussid (Trematoda)
96. Immaku järv (Immakjärv)
97. Jõevähk pärimuses
98. Jörmungandr (vananorra mütoloogia)
99. Jukagiiri kalaroad
100. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
101. Jõemõisa-Kaiu järvestik
102. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
103. Jõksi järv
104. Järise järv
105. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
106. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
107. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
108. Kaarnajärv (Kaarna järv)
109. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
110. Kahala järv
111. Kahrila järv
112. Kaiavere järv
113. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
114. Kaiu järv
115. Kala komi mütoloogias
116. Kalad – veevaimude kari (pärimus, Siniallika, tölpsaba; Loorits)
117. Kalakirjandus
118. Kalaliha õngesöödana
119. Kalamüüdid ja müütilised kalad
120. Kalaparv
121. Kalaparve ründamine
122. Kalavanad vihtlemas ja vestlemas (pärimus; Loorits)
123. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
124. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
125. Kallõtõ järv (Kallete järv)
126. Kalurite loitse ja ütlusi
127. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
128. Karijärv
129. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
130. Karula järv (Uue-Võidu järv)
131. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
132. Karusforell
133. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
134. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
135. Kaugjärv (Kautsjärv)
136. Kavadi (Kavati) järv
137. Kawa tengu (jõetengu Jaapanis)
138. Kevikulised ja nende vastsed
139. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
140. Kiilid ja nende vastsed
141. Kiisk (pärimus)
142. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
143. Kirpvähilised
144. Kiruvere järv
145. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
146. Kiviahven (Serranus cabrilla)
147. kiviahvenlased (Serranidae)
148. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
149. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
150. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
151. Koger (Carassius carassius)
152. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
153. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
154. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
155. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
156. Koosa järv
157. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
158. Kulšedra / Kuçedra (deemon Albaania mütoloogias)
159. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
160. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
161. Kuremaa järv (Kurema järv)
162. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
163. Kuukala (Mola mola)
164. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
165. Kõpsi tiik (Kaku paistiik)
166. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
167. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
168. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
169. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
170. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
171. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
172. Lahepera järv (Lahe järv)
173. Langustlased (Palinuridae)
174. Lauga järv
175. Lavassaare järv
176. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
177. Leevaku paisjärv
178. Lestalised (Pleuronectiformes)
179. Lestlased (Pleuronectidae)
180. Liblikate röövikud
181. limakala 2
182. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
183. Linnuroni (Ligula intestinalis)
184. Luts (Lota lota)
185. Luts (pärimus)
186. Luts tõva folklooris
187. Luts, Arved
188. Lutslased (Lotidae)
189. Lutsu sünd (neenetsi müüt)
190. Lutsu seisundist Euroopas
191. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
192. Lõhelased (Salmonidae)
193. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
194. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
195. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
196. Müütilised veeolendid
197. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
198. Mereimetajad
199. Merekoletised
200. Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)
201. Mereteema ilukirjanduses
202. Meriahvenad (Sebastes)
203. Merihunt (Anarhichas lupus)
204. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
205. Merikurat (Lophius piscatorius)
206. Meriluts (Brosme brosme)
207. Merisutt (Petromyzon marinus)
208. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
209. Molvad (Molva)
210. Morilased (Moridae)
211. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
212. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
213. Mullutu-Suurlaht
214. Murati järv
215. Musthaid (Apristurus)
216. Mustjärv (Hino Mustjärv)
217. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
218. Mustjärv (Luhasuu Mustjärv, ka Mustijärv, Luhasoo Mustjärv, Kellamäe Mustjärv)
219. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
220. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
221. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
222. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
223. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
224. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
225. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
226. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
227. Männikjärv [Endla järvestik]
228. Narva veehoidla elustikust
229. Neenetsite pühad kalad
230. Neitsijärv
231. Nelma (Stenodus nelma)
232. Neoteenia
233. Neuston
234. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
235. Niituimlutslased (Physidae)
236. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
237. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
238. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
239. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
240. Nüpli järv
241. Ojasilm (Lampetra planeri)
242. Oleski lump (Partsi Külajärv, Partsi paisjärv)
243. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
244. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
245. Palojärv (Lutsu Palojärv)
246. Palujüri järv (Palojüri järv)
247. Pangodi järv
248. Parika järv
249. Parmud ja nende vastsed
250. Paunküla linajärv (Sipelga linajärv)
251. Paunküla veehoidla
252. Peen kõduuss
253. Peipsi alamvesikond
254. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
255. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
256. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
257. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
258. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
259. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
260. Pikkkoon-odanina (Tetrapturus pfluegeri)
261. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
262. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
263. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
264. Pikämäe järv
265. Pilkuse järv
266. Pitkjärv (Koigi Pitkjärv, Koigi Pikkjärv)
267. Poise
268. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
269. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
270. Pulli järv (Pullijärv)
271. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
272. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
273. Punamäe järv (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv)
274. Punane vihmauss (pool-ööuss)
275. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
276. Puukonks lutsupüügiks
277. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
278. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
279. põrutamine
280. Päidre järv (Tagametsa järv)
281. Pärimus: Lutsu järv
282. Pärimus: Lutsuoja
283. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
284. Pööratav õngerull
285. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
286. Pülme järv (Põlme järv)
287. Raigastvere järv
288. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
289. Rasvad kalades
290. Riksu laht (Riksu järv)
291. Ritsiklased
292. Rohukonn
293. Roosa mullauss
294. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
295. Ruhijärv (Ruhja järv)
296. Ruhnu
297. Rumba sirge (Vigala jõel)
298. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
299. Räpina järv (Räpina paisjärv)
300. Rääbis (Coregonus albula)
301. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
302. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
303. Saadjärv (Saadrejärv)
304. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
305. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
306. Sarise järv (Saarise järv)
307. Siiad (Coregonus)
308. Siig - huvipüük Eestis
309. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
310. Sinine molva (Molva dypterygia)
311. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
312. siugkonnalised (apoodid)
313. Slaavi draakonid
314. Soitsejärv (Suurjärv)
315. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
316. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
317. Soomuste mahavõtmine
318. Sound Bite
319. Spuhl, Jaan
320. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
321. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
322. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
323. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
324. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
325. Sägad (Silurus)
326. Sägalased (Siluridae)
327. Sägalised (Siluriformes)
328. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
329. Süstikkalad (Cephalochordata)
330. Tölpsaba (pärimus; Loorits)
331. Tölpsaba ja halgjad (pärimus; Loorits)
332. Tamula järv (Tamla järv)
333. Taran (Rutilus heckelii)
334. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
335. Tetrodotoksiin
336. Tihu järv (Tihu Suurjärv, Tihu Esimene järv, Tiho järv, Männamaa järv)
337. Tihu Keskmine järv (Tihu Väikejärv, Tihu Teine järv)
338. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
339. Tobiased (Ammodytes)
340. Toores veisemaks
341. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
342. Tragi (kalastusvahend)
343. Tsiguateroos
344. Tsunki (ürgne veevaim Amazonase hõimudel)
345. Tšir (Coregonus nasus)
346. Tugun (Coregonus tugun)
347. Tumehaid (Etmopterus)
348. Tursa nimed
349. Tursalised (Gadiformes)
350. Tursik (Trisopterus luscus)
351. Tursklased (Gadidae)
352. Tuulehaugilised (Beloniformes)
353. Tuulehauglased (Belonidae)
354. Tuulik, Jüri
355. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
356. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
357. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
358. Uhtjärv (Uhtijärv)
359. Uuri järv
360. Vähipidu
361. Vagula järv
362. Vahemere rombkala (Bothus podas)
363. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
364. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
365. Valgesiig (Stenodus leucichthys)
366. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
367. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
368. Vaskna järv
369. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
370. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
371. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
372. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
373. Viigerhüljes (Pusa hispida)
374. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
375. Viljandi järv
376. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
377. Vodjanoi (slaavi veemees)
378. Võikalalased (Pholidae)
379. Võistre järv (Võistvere järv)
380. Võldas (Cottus gobio)
381. Võrtsjärve alamvesikond
382. Vähilaadsed
383. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
384. Väike tursik (Trisopterus minutus)
385. Väike-Nõuni järv
386. Väikesuulest (Microstomus kitt)
387. vöödiline angersabasäga
388. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
389. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
390. Õngerulli ajalugu
391. Ähijärv (Ahijärv)
392. Äntu ja Nõmme järved

Tumehaid (Etmopterus)

Tumehaid (Etmopterus), kõhrkalade perekond ogahailiste (Squaliformes) seltsi tumehailaste (Etmopteridae) sugukonnast. Kõikides ookeanides peale Põhja-Jäämere. Süvaveekalad, kelle pikkus ületab harva 50 cm. Teine seljauim ja selle ees asuv oga on suuremad kui esimene seljauim ja oga. Pärakuuim puudub. Sõõrmeid raamivad lühikesed nahakurrud. Värving varieerub kollakaspruunist mustani. Varustatud fotofooridega, bioluminestseeruvad.

42 liiki (FishBase, 2019):

Etmopterus alphus Ebert, Straube, R. W. Leslie & Weigmann, 2016 (Whitecheek lanternshark) – valgejoon-tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Mosambiigi vetes. Mereveeline, pelaagiline, 472-792 m sügavusel. Pikkus kuni 39 cm.



Etmopterus baxteri Garrick, 1957 (New Zealand lanternshark) – uusmeremaa tumehai. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, pelaagiline, 878-1427 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Pealt tume, alt must, terav eristusjoon. Fotofoorid, helendab. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja kalmaaridest. Munastelussünnitaja, peakonnas 6-16 järglast.

 
Etmopterus benchleyi Vásquez, Ebert & D. J. Long, 2015 (Ninja lanternshark) – ninja-tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani ideaosas Nikaraaguast kuni Panamani. Mereveeline, perlaagiline, 836-1443 m sügavusel. Pikkus kuni 51,5 cm.


Etmopterus bigelowi Shirai & Tachikawa, 1993 (Blurred lanternshark) – sile tumehai. Vt artiklit Sile tumehai
Etmopterus brachyurus H. M. Smith & Radcliffe, 1912 (Short-tail lanternshark) – lühisaba-tumehai. Vaikse ookeani loodeosas ja India ookeani idaosas Jaapani vetes. Austraalia ja Indoneesia vetes arvatakse tegemist olevat 2-3 seni kirjeldamata sugulasliigiga. Mereveeline, pelaagiline, manderinõlva ülemises osas 100-900 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm.Pealt pruun, alt must. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja peajalgseist. Munastelussünnitaja, pesakonnas 6-16 järglast. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus bullisi Bigelow & Schroeder, 1957 (Lined lanternshark) – joon-tumehai. Lääne-Atlandis Põhja-Carolinast kuni Floriida põhjaosani, samuti Honduurase vetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlval 250-850 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm. Pealt hall, alt must. Eöuviis vähetuntud. Toitub väikestest vähilaadsetest ja kalmaaridest. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus burgessi Schaaf-Da Silva & Ebert, 2006 (Broad-snout lanternshark) – laikoon-tumehai. Harv ja väheuuritud liik Taiwani vetes. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 40,6 cm. Eripäraks suhteliselt lai ninamik. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus carteri S. Springer & G. H. Burgess, 1985 (Cylindrical lanternshark) – silinder-tumehai. Lääne-Atlandis Kolumbia rannikuvetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlva ülaosas 283-356 m sügavusel. Pikkus kuni 21,2 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus caudistigmus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Tail-spot lanternshark) – märksaba-tumehai. Vaikse ookeani kesk-lääneosas Uus-Kaledoonia vetes. Tabatud vaid 3 isendit. Mereveeline, pelaagiline, saarenõlval 638-793 m sügavusel. Pikkus kuni 33,9 cm. Silma kohal hele laik. Keha kaetud lühikeste, jäikade plakoidsoomustega. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus compagnoi R. Fricke & Koch, 1990 (Brown lanternshark) – pruun tumehai. Kagu-Atlandis Kapimaa ja Natali põhjaosa (LAV) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 479-923 m sügavusel. Pikkus kuni 78 cm. Tumepruun. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus decacuspidatus W. L. Y. Chan, 1966 (Comb-tooth lanternshark) – kammhammas-tumehai. Vaikse ookeani loodeosas Lõuna-Hiina meres Hainani saare (Hiina) ja Vietnami ranniku vahel. Tabatud vaid 1 isend. Mereveeline, pelaagiline, 512-692 m sügavusel. Pikkus kuni 29 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus dianthus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Pink lanternshark) – roosakas tumehai. Vaikse ookeani lääneosas Austraalia ja Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 108-880 m sügavusel. Pikkus kuni 40,9 cm. Seljalt roosakas. Munastelussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus dislineatus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 – katkendjoon-tumehai. Vaikse ookeani lääneosas Korallimere keskosas ja Queenslandi (Austraalia) platool. Mereveeline, pelaagiline, 590-800 m sügavusel. Pikkus kuni 44,8 cm. Väga sale, kehal tumedad peened pikijooned, mis keha alapoolel on katkendlikud. Kaetud tihedalt nõeljate plakoidsoomustega. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus evansi Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Black-mouth lanternshark) – mustsuu-tumehai. India ookeani idaosas Lääne-Austraalia, Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, pelaagiline, 430-550 m sügavusel. Pikkus kuni 29,7 cm. Silmad kitsad, ülemisel laul hele täpp. Sabavarrel tume sadullaik. Suu seest must. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus fusus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Pygmy lanternshark) – torpeedo-tumehai. India ookeani idaosas Lääne-Austraalia vetes, tõenäoliselt ka Java (Indoneesia) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 430-550 m sügavusel. Pikkus kuni 29,3 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus gracilispinis G. Krefft, 1968 (Broad-banded lanternshark) – lailaik-tumehai. Lääne-Atlandis Virginia ja Floriida (USA), Uruguai ja Argentiina vetes; Kagu-Atlandis Kapimaa idaosa ja Natali põhjaosa (LAV) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 70-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 35 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus granulosus (Günther, 1880) (Southern lanternshark) – lõuna-tumehai. Edela-Atlandis ja Vaikse ookeani kaguosas Lõuna-Tšiili, Lõuna-Argentiina ja Falklandi saarte vetes. Mereveeline, pelaagiline, 220-1620 m sügavusel. Pikkus kuni 74,9 cm. Pealt pruun, alt must. Munastelussünnitaja, pesakonnas 10-13 järglast. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus hillianus (Poey, 1861) (Caribbean lanternshark) – kariibi tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Anquilla, Bahama, Kuuba, Dominikaani, Haiiti, Saint Kittsi ja Nevise ja Brasiilia vetes, samuti Virginiast Lõuna-Floridani (USA). Mereveeline, pelaagiline, 180-717 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Pealt šokolaadpruun, alt must. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-5 järglast. Mõningane kohalik väljapüük. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus joungi Knuckey, Ebert & G. H. Burgess, 2011 (Short-fin smooth lanternshark) – joungi tumehai. Vaikse ookeani loodeosas Taiwani vetes. Mereveeline, pelaagiline, sügavamal kui 300 m. Pikkus kuni 45,6 cm. Pealt tumehall, alt must või hallikasmust. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus lailae Ebert, Papastamatiou, Kajiura & Wetherbee, 2017 (Laila's lanternshark) – laila tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani ida-keskosas Hawai saartest loodes Koko ja Lõuna-Kanmu veealuste mägede juures. Mere- ja riimveeline, pelaagiline, 314-384 m sügavusel. Pikkus kuni 36,8 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus litvinovi Parin & Kotlyar, 1990 (Small-eye lanternshark) – väikesilm-tumehai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili ranniku lähedal Nasca platoo ja Sala y Gomez'i saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1100 m sügavusel. Pikkus kuni 61 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus lucifer D. S. Jordan & Snyder, 1902 (Black-belly lanternshark) – lutsifer-tumehai. Vt artiklilt Lucifer-tumehai
Etmopterus marshae Ebert, Van & Hees, 2018 (Marsha’s lanternshark) – marsha tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljutiavastatud ja vähetuntud liik Vaikse ookeani lääneosas Filipiinide vetes (Batanesi saared). Mereveeline, pelaagiline, 322-337 m sügavusel. Pikkus kuni 23,4 cm.


Etmopterus molleri (Whitley, 1939) (Moller's lanternshark) – molleri tumehai. Väheuuritud liik Ida-Austraalia, Uus-Meremaa, Taiwani ja Jaapani vetes. Mereveeline, pelaagiline, 250-860 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Pealt hallikaspruun, alt must, värvipiir järsk. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus perryi S. Springer & G. H. Burgess, 1985 (Dwarf lanternshark) – kääbus-tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Kolumbia ja Venetsueela vetes. Mereveeline, pelaagiline, 283-439 m sügavusel. Pikkus kuni 21,2 cm, maailma pisim hailiik. Pikk ja lame pea, kõhul mustadeest triipudest muster ja pikk tume triip seljal. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-3 järglast. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus polli Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (African lanternshark) – aafrika tumehai. Kagu-Atlandis Guineast Elevandiluuranniku ja Nigeeriast Angoolani. Mereveeline, batüdemersaalne, 300-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Pealt tumehall, alt must. Munastelussünnitaja. Vähene väljapüük. Seisund: määramata.


Etmopterus princeps Collett, 1904 (Great lanternshark) – suur tumehai. Vt artiklit Suur tumehai
Etmopterus pseudosqualiolus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (False lanternshark) – uuskaledoonia tumehai. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Kaledoonia vetes veealuste mäeahelike (Norfolki ahelik, Lord Howe ahelik) juures. Mereveeline, batüdemersaalne, 668-1170 m sügavusel. Pikkus kuni 45,3 cm. Keha sigarikujuline, lühike sabavars. Kaetud väikeste plakoidsoomustega. Tume. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus pusillus (R. T. Lowe, 1839) (Smooth lanternshark) – ühtlane tumehai. Vt artiklit Ühtlane tumehai
Etmopterus pycnolepis Kotlyar, 1990 (Dense-scale lanternshark) – tihesoom-tumehaiVaikse ookeani kaguosas veealuste mäestike Nazca ja Sala y Gomez juures. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 564-880 m sügavusel. Pikkus kuni 51,1 cm. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus robinsi Schofield & G. H. Burgess, 1997 (West Indian lanternshark) – robinsi tumehaiHarvakohatav liik Lääne-Atlandi keskosas Florida (USA), Nikaraagua, Väikeste Antillide põhjaosa, Kariibi mere lõunaosa ja Mehhiko lahe lõunaosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 400-800 m sügavusel. Pikkus kuni 33,8 cm. Värv tume, silmad suured. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus samadiae W. T. White, Ebert, Mana & Corrigan, 2017 (Papuan lanternshark) – paapua tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljutiavastatud liik Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 340-785 m sügavusel. Pikkus kuni 27,7 cm. 
 

Etmopterus schultzi Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (Fringe-fin lanternshark) – narmasuim-tumehaiLääne-Atlandi keskosas Mehhiko lahe põhjaosas Texase ja Florida (USA) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 200-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Keha sale, pea suur. Pealt helepruun, alt hallikas. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus sculptus Ebert, Compagno & De Vries, 2011 (Sculpted lanternshark) – raidhammas-tumehaiVäheuuritud liik Kagu-Atlandis ja India ookeani edelaosas Aafrika lõunaosa vetes Namiibiast Lõuna-Mosambiigini. Mereveeline, pelaagiline, 240-900 m sügavusel. Pikkus kuni 51,5 cm. Piklik pea. Eripäraks soomused, mis üksteist ei kata ja annavad kalale kareda, justkui kivist tahutud välimuse. Toitub luukaladest, kalmaaridest, kaheksajalgadest. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus sentosus Bass, D'Aubrey & Kistnasamy, 1976 (Thorny lanternshark) – okis-tumehaiIndia ookeani lääneosas Keeniast LAVini, ka Madagaskari vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 200-500 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm. Mustjashall, kõht must. Rinnauimede kohal 2 rida nahahambaid. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus spinax (Linnaeus, 1758) (Velvet-belly lanternshark) – harilik tumehaiVt artiklit Harilik tumehai.
Etmopterus splendidus Ka. Yano, 1988 (Splendid lanternshark) – tore tumehaiVaikse ookeani lääneosas Jaapani, Taiwani ja Jaava (Indoneesia) vetes. Mere4veeeline, pelaagilis neriitiline, 120.210 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Keha sale, tagumine astel ja seljauim eesmistest suuremad. Toitub kalmaaridest. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus tasmaniensis Myagkov & Pavlov, 1986 – tasmaania tumehaiIndia ookeani idaosas Austraalia ja Tasmaania vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 920-1010 m sügavusel. Pikkus umbes kuni 60 cm. Mustjas. Sabal ja kõhuuimede kohal tumedad helenduvad laigud. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus unicolor (Engelhardt, 1912) (Bristled lanternshark) – tõmmu tumehaiVaikse ookeani lääneosas Jaapani ja Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 900 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Hallikas- või tumepruun. Toitub luukaladest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 9-18 järglast, umbes 23% populatsioonist on hermafrodiitne. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus viator Straube, 2011 (Traveller lanternshark) – rändur-tumehaiLõunaookeanis Kergueleni platoo põhjaosas, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika vetes, veealuse Macquarie mäestiku juures; hüpoteetiliselt kogu Lõunaookeanis. Mereveeline, batüdemersaalne, 830-1400 m sügavusel. Pikkus kuni 57,7 cm. Jändrik, värtnakujuline, pea piklik, Tagumine seljauim eesmisest märksa suurem. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-10 järglast. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus villosus C. H. Gilbert, 1905 (Hawaiian lanternshark) – havai tumehaiVaikse ookeani ida-keskosas Hawai saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 280-1610 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Jändrik, tumepruun või must. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus virens Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (Green lanternshark) – roheline tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Texasest Floridani (USA), Mehhiko lahe põhjaosa ja Nikaraagua vetes. Teateid ka Surinamilt. Mereveeline, batüdemersaalne, 100-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 23 (26) cm. Toitub kaheksajalgadest ja kalmaaridest. Tõenäoliselt ründab endast märksa suuremat saaki parvena, rebides-hammustades temast tükikesi. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.




Viimati: august, 2019

Vaata lisaks:

Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
Suur tumehai (Etmopterus princeps)
Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
Harilik tumehai (Etmopterus spinax)
Tumehailased (Etmopteridae)