Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus), kõhrkala ogahailiste (Squaliformes) seltsi tähishailaste (Echinorhinidae) sugukonna tähishaide perekonnast. Inglise bramble shark; saksa Alligatorhai, Nagelhai; prantsuse squale boucle; hispaania pez clavo; kreeka kavouromana; itaalia ronco, tacca; türgi civili köpek baligi; afrikaansi braamhaai; jaapani kikuzame; soome okahai; vene звёздчатошипая акула, акула-аллигатор, акула-крокодил. Tabatakse võrdlemisi harva. Elavad soojades ja mõõdukalt soojades vetes, v.a Vaikse ookeani idaosa. Kõige sagedamini Ida-Atlandis ja Vaikse ookeani lääneosas, kus nende levila ulatub Põhjamerest Mosambiigini (s.h Vahemeri). Lääne-Atlandis haruharva nt Tobago, Brasiilia ja Argentiina vetes. India ookeanis India ja Omaani vetes, Vaikses ookeanis Lõuna-Jaapani, Lõuna-Austraalia ja Uus-Meremaa vetes. Hoiduvad põhja kohale mandri- ja saartelavadel ning lavanõlvadel peamiselt sügavustel 400-900 m, kuid neid on ka kohatud 18 m ja 1214 m sügavusel. Vähemasti Euroopa vetes toimub ööpäevane püstränne 20-200 m sügavusele.
Pikkus kuni 3,1 m, tavapärane 2 m, mass kuni 200 kg. Silindriline keha, kergelt kokkusurutud pea tömbi ninamikuga. Suunurkades lühikesed poised. Laiad kolmnurksed rinnauimed, väikesed seljauimed, mille ees ei ole ogasid. Sabavars jäme, sabavars ebasümmeetriline, alahõlm vähe arenenud. Nahk kaetud mõnemillimeetrise halvalõhnalise lima kihiga. Kehal kaootiliselt kuni 1,5 cm läbimõõduga plakoidsoomused, mille keskel on terav oga – kuni 10 soomust võivad kokku kasvada, moodustades kilbikese. Keha must või pruun, metalse helgiga, kõht heledam. Mõned isendid kaetud mustade või punaste täppidega. Liikumine loiuvõitu. Toitub teistest haidest, luukaladest ja krabidest. Munastsünnitaja, pesakonnas 15-52 järglast. Inimestele ohtlik ei ole. Saadakse püügil vahel kaaskalana; on kasutatud kalajahu valmistamiseks.
