Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)

Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis), kõhrkala ogahailiste (Squaliformes) seltsi unihailaste (Dalatiidae) sugukonna lõikurhaide perekonnast. Inglise cookiecutter shark, cigar shark; saksa Kleiner Leuchthai; prantsuse squalelet feroce; hispaania tollo cigarro; jaapani darumazame; soome brasilianvalohai, leikkurihai; vene бразильская светящаяся акула. Atlandi, India ja Vaikse ookeani soojades ja mõõdukalt soojades vetes, sageli saarte ümbruses; Atlandis nt Bahama saartel ja Brasiilia lõunarannikul. Tabatakse peamiselt öösiti, vahel ka veepinna läheduses, kuid tavaliselt sügavustel 85-3500. Liigi ööpäevane vertikaalne migratsioon võib olla kuni 2-3 km.

Sigarikujuline keha, lühike ja tömp ninamik, suured silmad, silmade taga hingatsid. Sõõrmed raamistatud lühikeste naharibadega. Väike suu on peaaegu ristine. Ühtlaselt tumepruun keha kaetud peaaegu ruudukujuliste plakoidsoomustega, kurgu ja lõpusepilude ümber tumedam „krae“. Uimedel tume ääris. Kõhupoolt katavad fotofoorid, nende valgust kirjeldatakse eredalt kummituslik-rohelisena. Väga suur maks (kuni 35% kala massist). Pikkus isasel kuni 42 cm, emasel 56 cm. Saaki varitseb veesambas oodates ja haarab selle väga kiire sööstuga.


Parasiteerib ajutiselt suurtel haidel, luukaladel (tuunid, marliinid jt), vaaladel ja teistel veeimetajatel. Imeb ennast ohvri külge ja ennast ümber telje keerates lõikab alumiste laiade hammaste abil välja umbes 7 cm diameetriga ja 2 cm paksuse tüki. Hawai saarte juures on peaaegu iga koon-eeldelfiin (Stenella longirostris) hiilgehai hammustusjälgedega, Lääne-Atlandis aga uhutakse vahel kaldale melonipea-vaalu (Peponocephala electra), kelle kehal on kümneid või ka sadu hammustusjälgi. See tuleneb sellest, et jahti pidades moodustab hiilgehai ka parvesid. Toitub ka väikestest kaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Oletatakse, et hiilgava lõikurhai helendamine toimib ka peibutisena, kusjuures suurte röövkalade ja veeimetajate peibutisena. Kõigist tuntud haidest helendab hiilgav lõikurhai kõige intensiivsemalt. Helendamine jätkub ka kuni 3 tunni jooksul pärast tema veest välja võtmist. Munastpoegija, pesakonnas 6-12 järglast.


Peetakse üldiselt inimesele ohutuks, kuid mõnedel juhtudel on hiilgehai parved avamerel rünnanud ka inimesi (nt allveefotograafi ja pikamaaujujat), paate ja allveelaevu (vigastanud sonareid), samuti kahjustanud veealuseid kaableid. Püügihuvi on vähene, kohati (Ida-Atlandi piirkonnas) kasutatakse ka toiduks.


Hiilgava lõikurhai suu ja hambad


Hammustusjälgedega delfiin
Juuni, 2018

Vaata lisaks:

Unihailased (Dalatiidae)