Habehaid (Orectolobus)
Habehaid (Orectolobus), kõhrkalade perekond habehailiste (Orectolobiformes) seltsi habehailaste (Orectolobidae) sugukonnast.Inglise wobbegong; saksa Echte Teppichhaie; soome partahait; vene ковровые акулы, воббегонги. Soojades ja mõõdukalt soojades madalvetes Indo-Vaikse ookeani regioonis, peamiselt Austraalia ja Indoneesia vetes. Pruun või hall keha on kaunistatud mitmesugustest vöötidest ja täppidest koosneva kirju mustriga, pea eesosas on aga hulk lihakaid jäitkeid. See kõik aitab habehaidel edukalt peituda vetikatihnikutesse kivisel põhjal – sellised mereosad on nende eelistatud elupaigaks. Aeglase liikumisega, varitseva jahiviisiga. Toituvad põhja-selgrootuist ja väiksematest kaladest. Sageli lebavad liikumatult merepõhjal, mõned liigid on öösel aktiivsemad.
Perekonnas on 10 liiki (FishBase, 2019):
Orectolobus floridus Last & Chidlow, 2008 (floral banded wobbegong) – peenar-habehai. Endeemne liik Edela-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, pelaagilis-neriidne, 42-85 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Lai, lapik pea ja keha. Väga kirju. Sõõrmed raamistatud poistega. Toitub luukaladest, vähilaadetest ja peajalgseist. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.
Peenar-habehai
Orectolobus halei Whitley, 1940. (Gulf wobbegong, banded wobbegong) – vöödiline habehai. Endeemne liik Edela-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, 0-195 m sügavusel. Pikkus kuni 256 cm. Lai, lapik pea ja keha. Väga kirju. Pea ääristatud paljude nahavoldikestega. Paikne, öise eluviisiga. Toitub kaladest ja selgrootuist. Paljunemistsükkel 2-3 aastat. Ovovivipaarne, pesakonnas 30-45 järglast. Ei püüta. Seisund: ohulähedane.
Vöödiline habehai
Orectolobus hutchinsi Last, Chidlow & Compagno, 2006 (western wobbegong) – lääneaustraalia habehai. Endeemne liik Edelea-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, 0-106 m sügavusel. Pikkus kuni 149 cm. Lai, lapik pea ja keha. Väga kirju. Pea ääristatud paljude nahavoldikestega. Paljunemistsükkel 2-3 aastat. Ovovivipaarne, pesakonnas 18-29 järglast. Ei püüta: Seisund: pole ohustatud.
Lääneaustraalia habehai
Orectolobus japonicus Regan, 1906 (Japanese wobbegong) – jaapani habehai. Vaikse ookeani lääneosas Jaapani, Korea, Hiina ja Vietnami rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, 0-200 m sügavusel. Pikkus kuni 118 cm. Lai, lapik pea ja keha. Väga kirju. Pea ääristatud paljude nahavoldikestega. Öine eluviis. Toitub luukaladest, haimunadest, peajalgsetest, krevettidest jm. Ovovivipaarne, pesakonnas 18-29 järglast. Võimeline paljunema vangistuses. Vähene väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Akvaariumikala. Seisund: määramata.
Jaapani habehai
Orectolobus leptolineatus Last, Pogonoski & W. T. White, 2010 (Indonesian wobbegong) – indoneesia habehai. Vaikse ookeani lääneosas Indoneesia, Borneo ja võib-olla ka Taiwani, Filipiinide ning Riukiu saarte (Jaapan) rannikuvetes. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 120 cm. Lai, lapik pea ja keha. Väga kirju. Sõõrmed raamistatud poistega. Pea ääristatud paljude nahavoldikestega. Toitub luukaladest, vähilaadestest ja peajalgseist. Kohalik püügihuvi, liha kasutatakse toiduks. Seisund: määramata.
Indoneesia habehai
Orectolobus maculatus (Bonnaterre, 1788) (spotted wobbegong) – austraalia habehai. Lõuna-Austraalia ja Lääne-Austraalia (kuni Lõuna-Gueenslandini) rannikuvetes. Mereveeline, rifieluline, 0-248 m sügavusel. Pikkus kuni 320 cm (tavapikkus 180 cm). Lai, lapik pea ja keha. Väga kirju. Sõõrmed raamistatud poistega. Pea ääristatud paljude nahavoldikestega. Eluviis öine, päeval varjub. Paikne. Aeglane. Elab üksikuna või ka kuni 12 isendist koosnevas rühmas. Toitub luukaladest ja põhja-selgrootuist. Ovovivipaarne, pesakonnas kuni 37 järglast. Mõningane kaubanduslik püügihuvi. Liha süüakse, nahka kasutatakse iluasjade valmistamiseks. Peetakse ka avalikes akvaariumides. Seisund: ohulähedane. Vt ka artiklit Austraalia habehai
Austraalia habehai
Orectolobus ornatus (De Vis, 1883) (ornate wobbegong) – ehis-habehai. Endeemne liik Lääne-Austraalia rannikuvetes. Varem arvati elavat ka Indoneesia, Paapua Uus-Guinea ja Jaapani vetes, kuid uuemate uuringute põhjal on seal tegemist teiste, seni teaduslikult kirjeldamata liikidega. Mereveeline, rifieluline, 0-100 m sügavusel. Pikkus kuni 290 cm. Lai, lapik pea ja keha. Väga kirju. Sõõrmed raamistatud poistega. Pea ääristatud paljude nahavoldikestega. Paikne. Aeglane. Elab üksikuna või ka koosnevas rühmas päevasel ajal võib olla kuhjana üksteise otsas. Toitub kaladest, vähilaadsetest ja peajalgsetest. Ovovivipaarne, pesakonnas kuni 12 järglast. Mõningane väljapüük, liha süüakse, kuid ei hinnata kõrgelt, nahka kasutatakse nahkesemete valmistamiseks. Seisund: ohulähedne.
Ehis-habehai
Orectolobus parvimaculatus Last & Chidlow, 2008 (dwarf spotted wobbegong) – täpiline habehai. Endeemne liik Edela-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, 9-135 m sügavusel, Pikkus kuni 94 cm. Lai, lapik pea ja keha. Väga kirju. Sõõrmed raamistatud poistega. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.
Täpiline habehai
Orectolobus reticulatus Last, Pogonoski & W. T. White, 2008 (network wobbegong) – võrkjas habehai. Endeemne liik Edela-Austraalia rannikuvetes, tuntud vaid 4 isendi põhjal. Mereveeline, bentopelaagiline, 0-20 m sügavusel, Pikkus kuni 52,3 cm. Lai, lapik pea ja keha. Väga kirju. Sõõrmed raamistatud poistega. Tõenäoliselt varjub päevaks pragudesse; tõenäoliselt toitub pisikaladest ja selgrootuist; tõenäoliselt ovovivipaarne. Seiisund: määramata.
Võrkjas habehai
Orectolobus wardi Whitley, 1939 (northern wobbegong) – põhjaaustraalia habehai. Endeemne liik Põhja-Austraalia rannikuvetes. Maereveeline, rifieluline, 1-3 m sügavusel. Pikkus kuni 63 cm. Lai, lapik pea ja keha. Väga kirju. Sõõrmed raamistatud poistega. Silmade juures nahavoldid. Öine eluviis, päeval varjub. Toitub põhja-selgrootuist. Ovovivipaarne. Vähene väljapüük. Seisund: pole ohustatud.
Viimati: juuli, 2019
Vaata lisaks:
Austraalia habehai (Orectolobus maculatus)Habehailased (Orectolobidae)