Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)

Harilik heeringahai, ka atlandi heeringahai (Lamna nasus), kalaliik heeringahailiste (Lamniformes) seltsi heeringahailaste (Lamnidae) sugukonna heeringahaide perekonnast. Inglise porbeagle; saksa Heringshai; prantsuse maraiche, requin-taupe commun; hispaania tiburon cailon, marrajo sardinero; itaalia smeriglio; kreeka lamia; afrikaansi haringhaai; türgi dikburun; hollandi haringhaai; norra haabrand; islandi hameri; rootsi sillhaj; taani sildehaj; soome sillihai; vene атлантическая сельдевая акула, обыкновенная сельдевая акула, ламна. Levik tsirkumglobaalne; levikeskused Põhja-Atlandil ja lõunapoolkera mõõdukalt soojades vetes; puudub ekvatoriaalvetes. Sooritab pikki rändeid nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, kuid lõuna- ja põhjapopulatsioonid on teineteisest isoleeritud. Sügavustel 0-715 m (teisal ka kuni 1360 m), veetemperatuuridel 1-18 oC, eelistatult 5-10 oC.


Pikkus kuni 3,5 m, tavapikkus kuni 244 cm; mass kuni 230 kg (enamasti kuni 135 kg); eluiga kuni 30 a. Keha tihke ja jändrik, pea on pikk ja terava ninamikuga (selle poolest erineb vaikse ookeani heeringahaist), rinnauimed pikad ja kitsad, esimene seljauim kõürge ja suur. Sabajuure külgedel kiilud, sabauim poolkuu kujuline. Pehme nahk kaetud tillukeste plakoidsoomustega, mis moodustavad sametise pinna. Selg hall või sinakashall, kõht valge, lõunapopulatsioonil vahel ka täpiline. Eritunnuseks see, et esimese seljauime vaba tipp on halli või valget värvi. Elab parvedena ja ka üksikuna. Väga kiire ujuja. Väheseid kalaliike, kelle puhul on täheldatud mängulist käitumist – nad võivad ajada parves üksteist taga või raputada ja loopida vette sattunud esemeid, nt võrgupoisid. Toitub peamiselt väikestest ja keskmistest luukaladest (heeringad, makrellid, merluusid, tursad jt), samuti peajalgsetest ja limustest, harvemini väiksematest haidest.


Võib olla inimesele ohtlik, kuid registreeritud on vaid 2 inimese ründamise juhtumit, mis tõenäoliselt pole aga seotud toidujahi, vaid mängulise uudishimuga. On huvikalastuse objektiks Inglismaal, Iirimaal ja USAs. Kulinaarias on hinnatud selle hailiigi liha ja uimed; on tööndusliku püügi objektiks. Väljapüük 2000-2011 vahemikus 304 - 3 416 t (Prantsusmaa, Kanada jt)


Mai, 2018

Vaata lisaks:

Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
Heeringahaid (Lamna)