Harilik koerhai (Scyliorhinus canicula)
Harilik koerhai, ka väike koerhai (Scyliorhinus canicula), kalaliik hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi koerhailaste (Scyliorhinidae) sugukonna koerhaide perekonnast. Inglise small-spotted catshark; saksa Kleiner Katzenhai; prantsuse petite rousette; hispaania pintarroja; portugali pintarroxa; itaalia cacciuni, gata jm; kreeka skylaki; araabia irsh, ktat jm; türgi kedi, kedib, skylaki; serbia macka; norra samplettet rödhai; islandi deplahafur; soome pistepunahai; vene обыкновенная кошачья акула, морской пёс. Vahemeres, Põhjameres ja Atlandi ookeani idakaldal Norra rannikust Senegalini, perioodiliselt ka Mustas meres Türgi ranniku juures. Sügavustel 10-780 m, tavaliselt 80-100 m. Asustab liivase, kruusase või mudase põhjaga paiku. Vahemeres täheldatakse noorte isendite suurt tihedust mandrinõlva ülemises osas umbes 200 m sügavusel Korsika ja Sardiinia kirdekallaste juures, samuti Liverno ja Toskaana randade lähedal. Suurim noorte isendite ala on mandrilava serval Marokost läänes. Vanemaks saades tulevad koerhaid rannale lähemale.
Pikkus kuni 1 m, tavaline 60 cm; mass kuni 2 kg. Sabauim on pikk ja madal, alumine hõlm vähe välja arenenud; seljauimed keha tagapoolel, esimene suurem. Selg ja küljed liivakarva-pruunid tumepruuniude laikudega, kõht helehall. Nahk on kare nagu liivapaber. Isaste hambad suuremad kui emastel. Eluviis öine. Päeval lebavad isased põhjal, emased peituvad varjepaikadesse. Toituvad põhjaloomastikust (vähilaadsed, okasnahksed, limused jm) ja kaladest. Emane muneb 2-20 munakapslis muna; kapslite nurkades on pikad sarvniidid, mille abil kapslid kinnituvad põhjale. Loode areneb umbes 5-11 kuud, olenevalt veesoojusest.
Inimesele ohtlik ei ole. Liha on söödav ja mõnel pool kasutatakse seda toiduks. Enamus traalide või õngedega tabatud koerhaisid visatakse tagasi vette, kusjuures ellu jääb neist kuni 98%.
Mai, 2018