Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Musthaid (Apristurus)

Musthaid (Apristurus), perekond hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi koerhailaste (Scyliorhinidae) sugukonnast. Inglise ghost catsharks, demon catsharks; vene чёрные кошачьи акулы

Piklik pea, suured sõõrmed, suunurkades väga lühikesed poised. Väikesed seljauimed asuvad selja tagaosas; eesmine seljauim tagumisest väiksem. Väga pikk anaaluim. Sabauim lühike ja ebasümmeetriline, alumine hõlm vähe arenenud. Värvus ühtlane. Nahk õhuke, keha pehme ja lõtv.

Perekonda kuulub 39 liiki (FishBase, 2018). Teada on veel vähemalt 3 liiki, kes on aga veel teaduslikult kirjeldamata.


Apristurus albisoma Nakaya & Séret, 1999 (White-bodied catshark) – valkjas musthai. Endeemne liik Vaikse ookeani lääneosas Austraalia vetes, Uus-Kaledoonias ja Norfolki saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, 935-1564 m sügavusel. Pikkus kuni 59, 6 cm. Pehme keha, õrn nahk, valkjas. Toitub krevettidest ja kalmaaridest. Tabatakse süvaveevõrkudega kaaskalana. Seisund: ohulähedane.


Valkjas musthai

Apristurus ampliceps Sasahara, K. Sato & Nakaya, 2008 (Roughskin catshark) – suurpea-musthai. Lääne-Austraalia, Uus-meremaa ja Tasmaania vetes. Mereveeline, batüdemersallne, 800-1503 m sügavusel. Pikkus kuni 85,5 cm. Ülallõug poolkuu kujuline. Pruun või must.


Suurpea-musthai

Apristurus aphyodes Nakaya & Stehmann, 1998 (White ghost catshark) – kirdeatlandi musthai. Kirde-Atlandis Prantsuse, Taani, Iiri, Hispaania ja Inglismaa vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 1014-1800 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Satub haruharva süvaveevõrkudesse.


Kirdeatlandi musthai

Apristurus australis K. Sato, Nakaya & Yorozu, 2008 (Pinocchio catshark) – austraalia musthai. Austraalia vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 486-1035 m sügavusel. Pikkus kuni 61,6 cm. Paljuneb munakapslite abil. Satub haruharva süvaveevõrkudesse.

Austraalia musthai

Apristurus breviventralis Kawauchi, Weigmann & Nakaya, 2014 (Shortbelly catshark) – lühikõht-musthai. (Eestikeelse nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.) Avastatud hiljuti India ookeanist Socotra saare juurest Adeni lahes. Mereveeline, 1000-1120 m sügavusel. Pikkus kuni 48,5 cm.


Lühikõht-musthai


Apristurus brunneus C. H. Gilbert, 1892 (Brown catshark) – pruun musthai. Vt artikkel Pruun musthai.


Apristurus bucephalus W. T. White, Last & Pogonoski, 2008 (Bighead catshark) – laipea-musthai. Väheuuritud endeemne liik Lääne-Austraalia vetes (Perthi osariik), seni tabatud 3 isendit. Mereveeline, batüdemersaalne, 1030-1140 m sügavusel. Pikkus kuni 67,5 cm.


Laipea-musthai

Apristurus canutus S. Springer & Heemstra, 1979 (Hoary catshark) – härmselg-musthai. Väheuuritud liik Lääne-Atlandi keskosas Kariibi mere piirkonnas Antigua ja Anguilla vetes, Antillide vetes, Florida väinas, Kolumbia ja Venetsueela vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 500-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 5 cm. Tumehall, uimeserrvad mustad. Näeb väga hästi pimeduses, üliarenenud lõhnameel. Toitub kalmaaridest, krevettidest, pisikaladest, ussikestest. Paljuneb munakapslite abil.


Härmselg-musthai


Apristurus exsanguis K. Sato, Nakaya & A. L. Stewart, 1999 (Flaccid catshark) – kalbe musthai. Endeemne liik Uus-Meremaa vetes. Mereveline, batüdemersaalne, 560-1200 m sügavusel. Pikkus kuni 90,8 cm. Kahvatuhall või kahvatupruun. Toitub pisikaladest ja krevettidest. Paljuneb munakapslite abil.


Kalbe musthai


Apristurus fedorovi Dolganov, 1985 (Fedorov's catshark) – turske musthai. Väheuuritud liik Jaapani põhjaosas (Tohoku nõlval). Mereveline, batüdemersaalne, 100-1500 m sügavusel. Pikkus kuni 68,3 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Turske musthai


Apristurus garricki K. Sato, A. L. Stewart & Nakaya, 2013 (Garrick's catshark) – Garricki musthai. Uus-Meremaa põhjaosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne. Pikkus kuni 73,5 cm. Andmed vähesed.


Garricki musthai


Apristurus gibbosus Y. T. Chu, Q. W. Meng & S. Li, 1985 (Humpback catshark) – küürak-musthai. Lõuna-Hiina meres Hiina ja Taiwani randade lähedal. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 900 m sügavusel. Pikkus kuni 54,2 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Küürak-musthai


Apristurus herklotsi Fowler, 1934 (Longfin catshark) – pikkuim-musthai. Vaikse ookeani lääneosas Jaapani ja Filipiinide vetes, Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina meredes ning Kyushu-Palau seljandikul. Mereveeline, batüdemersaalne, 533-864 m sügavusel. Pikkus kuni 48,5 cm. Toitub pisikaladest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil.


Pikkuim-musthai

 

Apristurus indicus A. B. Brauer, 1906 (Smallbelly catshark) – pisikõht-musthai. India ookeani lääneosas Somaalia, Adeni lahe ja Omaani vetes, võib-olla ka Kagu-Atlandis Namiibia ja LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 1289-1840 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm.


Pisikõht-musthai


Apristurus internatus S. M. Deng, G. Q. Xiong & H. X. Zhan, 1988 (Shortnose demon catshark) – lühikoon-musthai. Vaikse ookeani loodeosas Ida-Hiina meres. Mereveeline, batüdemersaalne. Pikkus kuni 41,9 cm. Paljuneb munakapslite abil. Andmed vähesed.

Pilt puudub


Apristurus investigatoris Misra, 1962 (Broadnose catshark) –lainina-musthai. India ookeani idaosas Andamani meres. Tuntud vaid 1 veel mitte suguküpse isendi põhjal. Mereveeline, batüdemersaalne, 1041 m sügavusel. Pikkus 26 cm. Andmed vähesed.


Lainina-musthai

Apristurus japonicus Nakaya, 1975 (Japanese catshark) – jaapani musthai. Jaapani vetes Fukushima prefektuurist Chiba prefektuurini. Mereveeline, batüdemersaalne, 600-800 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm. Paljuneb munakapslite abil. Satub kaaskalana süvaveevõrkudest. Liha süüakse, valmistatakse kalajahu.


Jaapani musthai


 

Apristurus kampae L. R. Taylor, 1972 (Longnose catshark) –pikknina-musthai. Vaikse ookeani lääneosas Kesk- ja Lõuna-Kalifornia (USA) ja Kalifornia lahe vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1888 m sügavusel. Pikkus kuni 58,4 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Pikknina-musthai


Apristurus laurussonii Sæmundsson, 1922 (Iceland catshark) – atlandi musthai. Lääne-Atlandis Massachusettsi ja Delawari (USA) vetes ja Mehhiko lahe põhjaosas; Ida-Atlandis Islandi, Edelea-Iirimaa, Kannari saarte ja Madeira saare vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 560-1550 m sügavusel. Pikkus kuni 76 cm. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub.


Atlandi musthai


Apristurus longicephalus Nakaya, 1975 (Longhead catshark) – pikkpea-musthai. Indo-Vaikses ookeanis Ida-Hiina meres, Jaapani lõunavetes, Šeiššellide vetes, Filipiinidel, Mosambiigi, Uus-Kaledoonia ja Põhja-Austraalia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 680-950 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm. Tumepruunist mustani. Ainus teadaolev kõhrkala, kes on hermafrodiitne: 85 % populatsioonist funktsioneerivad isaste või emaste isenditena, kuid neil on ka vastassugupoole suguorganid. Sellise arengu evolutsioonilised tegurid ei veel selged. Paljuneb munedes. Vähene püügihuvi.


Pikkpea-musthai


Apristurus macrorhynchus S. Tanaka (I), 1909 (Flathead catshark) – lamepea-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani kirdeosas Honshu (Jaapan) ja Taiwani vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrinõlval. Pikkus kuni 66 cm. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub.


Lamepea-musthai

Apristurus macrostomus Q. W. Meng, Y. T. Chu & S. Li, 1985 (Broadmouth catshark) – laisuu-musthai. Lõuna-Hiina meres. Tuntud vaid 1 uuritud isendi põhjal. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval kuni 913 m sügavusel. Pikkus 38 cm. Toitubvähilaadsetest, kalmaaridest, pisikestest krabidest. Paljuneb munakapslite abil.


Laisuu-musthai


Apristurus manis S. Springer, 1979 (Ghost catshark) – tont-musthai. Vt artikkel Tont-musthai.


Apristurus melanoasper Iglésias, Nakaya & Stehmann, 2004 (Black roughscale catshark) – kare musthai. Põhja-Atlandis USA põhjaosa vetes mandrinõlval ja Prantsusmaa, Iirimaa ja Briti saarte vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 512-1520 m sügavusel. Pikkus kuni 76,1 cm, suurim registreeritud mass 1,3 kg. Must, suurtel isenditel pruunikas varjund. Suured plakoidsoomused muudavad naha karedaks. Paljuneb munedes, ent liigi bioloogia on väheuuritud.


Kare musthai


 

Apristurus microps Gilchrist, 1922 (Smalleye catshark) – pisisilm-musthai. Kagu-Atlandis LAVi vetes Oranje jõe suudmest Agulhase neemeni. Mereveeline, batüdemersaalne, 700-2200 m sügavusel ( enamasti 800 m). Pikkus kuni 61 cm. Must või pruun. Keha tihke, silmad väikesed, rinnauimed väga lühikesed. Paljuneb munakapslite abil. Püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.


Pisisilm-musthai


Apristurus micropterygeus Q. W. Meng, Y. T. Chu & S. Li, 1986 (Smalldorsal catshark) – pisiuim-musthai. Vaikse eekani loodeosas Lõuna-Hiina meres kuni 913 m sügavusel. Veel suguküpsuseni jõudmata holotüübi pikkus 37,2 cm. Andmed vähesed.

Pilt puudub.

Apristurus nakayai Iglésias, 2013 (Milk-eye catshark) – valgesilm-musthai. Tabatud Vaikses ookeanis Uus-Kaledoonia põhjapoolsetest vetest. Mereveeline, batüpelaagiline, 953-1022 m sügavusel. Pikkus kuni 67,6 cm. Andmed vähesed. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil.


Valgesilm-musthai


Apristurus nasutus F. de Buen, 1959 (Largenose catshark) – suurnina-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani idaosas Panama lahes, Ekuadori ja Kesk-Tšiili vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 400-925 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm.


Suurnina-musthai


Apristurus parvipinnis S. Springer & Heemstra, 1979 (Smallfin catshark) – väikeuim-musthai. Väheuuritud liik Lääne-Atlandis Mehhiko lahes, Campeche lahes, Panama, Kolumbia ja Prantsuse Guajaana vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 600-1380 m sügavusel. Pikkus kuni 52 cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Satub sageli süvaveevõrkudesse.


Väikeuim-musthai


Apristurus pinguis S. M. Deng, G. Q. Xiong & H. X. Zhan, 1983 (Bulldog catshark) – nuum-musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani loodeosas Ida-Hiina meres. Mereveeline, batüpelaagiline, 200-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 83,5 cm. Paljuneb munakapslite abil.


Nuum-musthai


Apristurus platyrhynchus S. Tanaka (I), 1909 (Borneo catshark) – borneo musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani lääneosas Filipiinidel, Lõuna-Hiina ja Ida-Hiina meres, põhjasuunas kuni Suruga laheni (Jaapan). Mereveeline, batüpelaagiline, tabatud 759 m sügavuselt. Pikkus kuni 80 cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Borneo musthai


Apristurus profundorum Goode & T. H. Bean, 1896 (Deepwater catshark) – süva-musthai. Lääne-Atlandis Delaware lahes (USA) ja Surinami vetes; Ida-Atlandis Maroko ja Aafrika loodeosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 1100-1750 m sügavusel. Pikkus kuni 54,2 (57) cm. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Süva-musthai


Apristurus riveri Bigelow & Schroeder, 1944 (Broadgill catshark) – laialõpusene musthai. Lääne-Atlandi keskosas Kuuba, Mehhiko lahe põhjaosa ja Panama vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 700-1500 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Tumepruun. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Laialõpusene musthai


Apristurus saldanha Barnard, 1925 (Saldanha catshark) –  saldanha musthai. Haruldane, endeemne ja väheuuritud liik Kagu-Atlandis LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 344-1009 m sügavusel. Pikkus kuni 88 cm. Tume, suured rinnauimed, suured silmad, pikad huulepoised. Toitub pisikaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Ei püüta.


Saldanha musthai


Apristurus sibogae M. C. W. Weber, 1913 (Pale catshark) – kahvatu musthai. Liik on tuntud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Vaikse ookeani lääneosas Indoneesias Makassari lahest (Borneo ja Sulawesi vahel). Mereveeline, batüdemersaalne, 655 m sügavusel. Holotüübi pikkus 21 cm.


Kahvatu musthai holotüüp


Apristurus sinensis Y. T. Chu & A. S. Hu, 1981 (South China catshark) – lõunahiina musthai. Liik on tuntud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Vaikse ookeani kirdeosas Lõuna-Hiina meres. Mereveeline, batüdemersaalne, 537 m sügavusel. Holotüübi pikkus 41,7 cm.


Lõunahiina musthai


Apristurus spongiceps C. H. Gilbert, 1905 (Spongehead catshark) – käsnpea-musthai. Liik on tuntud 2 isendi põhjal, kes on tabatud Hawai saarestikust ja Banda merest (Indoneesia, Sulawesist lõunas). Mereveeline, batüdemersaalne, 572-1482 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Tumepruun.


Käsnpea-musthai


Apristurus stenseni S. Springer, 1979 (Panama ghost catshark) – panama musthai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani lääneosas Panama vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 917-975 m sügavusel. Pikkus 23 cm. Andmed vähesed.


Panama musthai


Apristurus yangi White, Mana & Naylor, 2017 (Yang’s longnose catshark) – Yangi musthai. (Eestikeelse ametliku nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.) Hiljutiavastatud liik Vaikse ookeani lääneosas Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 630-786 m sügavusel. Pikkus kuni 43,7 cm.


Yangi musthai: A - holotüüp; B- paratüüp
Viimati: juuli, 2019

Vaata lisaks:

Tont-musthai (Apristurus manis)
Pruun musthai (Apristurus brunneus)
Koerhailased (Scyliorhinidae)