Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio), bioloogilise taksonoomia suurüksus. Inglise phylum; soome pääjakso; vene тип.
Jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks. Sarnased hõimkonnad moodustavad riigi. Hõimkonnad on näiteks katteseemnetaimed, lülijalgsed, keelikloomad. Kalad kuuluvad keelikloomade hõimkonda, samuti inimene.
Taimede ja seente süstemaatikas peetakse ladinakeelset divisio't võrdväärseks hõimkonnaga. Loomasüstemaatikas on divisio eestikeelne vaste põhikond, mis on kõrgem kui hõimkond; zooloogias tähistab hõimkonda ladinakeelne phylum.
Carl Linné süstemaatikas oli kõrgeim takson klass. Ta jagas loomad kuude klassi: imetajad, linnud, roomajad, kalad, lülijalgsed ja ussid. Kahepaiksed arvas ta roomajate hulka ja usside hulka läksid kõik loomad, kes viiest esimesest klass üle jäid. Väljendit Linné ussid kasutasid bioloogid veel kaua aega, märkimaks kõiki loomarühmi, mis ei kuulu selgroogsete ega lülijalgsete hulka. 18. ja 19. sajandi vahetusel kirjeldasid zooloogid järjest uusi loomarühmi ja Georges Cuvier koondas esimesena sarnased klassid hõimkondadesse. Tema käsitluses oli hõimkondi neli: selgroogsed, lülijalgsed, limused ja kiirloomad.
Tänapäeva loomariigi hõimkondadest on kõige liigirohkem lülijalgsed, kus on üle 1,1 miljoni liigi. Limuseid on 112 tuhat, keelikloomi üle 100 tuhande, ümarusse 80 tuhat kuni miljon liiki. Mõnest hõimkonnast on seevastu teada väga vähe liike: hõimkonnas Placozoa on 1 liik, hõimkonnas Xenoturbellida 2 liiki. Kokku eristatakse loomariigis 36 hõimkonda ja liikide arv on tõenäoliselt üle 2 miljoni.
Aprill 2018Vaata lisaks:
KlassTakson
Cuvier, Georges
Triibus