El Niño (hispaania 'väike poiss'), hüdrometeoroloogiline nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias jm.
El Niño leiab aset keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul (tavaliselt 4-7 aasta järel), põhjuseks püsivate tuulte suunamuutus. Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ja pöörduvad ekvaatorile lähenedes läände ehk avaookeani suunas. Need läände puhuvad tuuled tõstavad merepinna nt Indoneesia rannikul poole meetri võrra kõrgemaks kui see on Lõuna-Ameerika rannikul. Vee ärakanne pinnakihist põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul süvaveekerke (külma ja toitaineterikka vee ülestõusmise), mis muudab Vaikse ookeani idaosa heaks kalastuspiirkonnaks. El Niño puhul muutub olukord vastupidiseks: püsivad läänekaarte tuuled toovad Lõuna-Ameerika läänerannikule sooja ja toiduvaese vee, mille tõttu lahkuvad kalad sellest piirkonnast ja muutub kliima mitmel pool maailmas, olukord tekitab ka troopilisi orkaane Atlandi ookeanil.
Tavatult tugev võib olla ka El Niñole vastupidine olukord (La Niña), mis põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul tavalisest veelgi kuivema ilma. El Niño ja La Niña ebaregulaarset vaheldumist nimetatakse ENSOks (El Niño Southern Oscillation).