Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia), heterokontide hõimkonna munaseente (Oomycota) klassi kuuluvate veeeluliste organismide perekond. Inglise cotton moulds; saksa Wasserschimmel, Fischschimmel. Perekonnas on üle 30 liigi. Traditsiooniliselt peetud seenteks, kuid süstemaatiline paigutus pole lõplik. Elavad vees või niiskes keskkonnas temperatuurivahemikus 3-33 oC, kusjuures eelistavad külmemat vett. Peamiselt magevees. Toituvad peamiselt elusate või surnud kalade kudedest. Nakatumine kalahallitusega on laiemas mõttes haigus nimega oomükoos. Nakatunud kalade nahale tekivad kõigepealt enamasti heledad hallitustäpid või -puhmad, lõpuks võib kogu kala kattuda puuvillasarnase hallituskihiga. Sageli nakatunud kalad ka surevad. Kalahallitus on patogeenne ja selle vohades tekivad mürgised ained (mikroobitoksiinid). Üldiselt on kalahallitus sekundaarne haigus, mis nakatab muude haiguste (nt nekroosi) poolt vigastatud nahaga kalu, kuid teatud oludes võib kalahallitus olla ka primaarne ja nakatada terveid kalu.
Kalahallitus akvaariumikalal
Lääne-Euroopa jõgedes leidis 1970-ndatel ja 1980-ndatel aset lõhede-forellide ulatuslik suremine. Kaladel oli primaarselt nahahaigus UDN (ulcerative dermal necrosis), mille sümptomid avaldusid siis, kui nad tulid kuderändel magevette. Jõgedes nakatusid nad täiendavalt kalahallitusega, mis sai paljudele ka saatuslikuks. Arvatakse, et kui kalahallitusega kalal õnnestub siiski tagasi merre suunduda, suudab ta soolases merevees taastuda.
Kalahallitus forellil
Ilmselt on just kalahallitusega seotud Islandi mütoloogias kala Loðsilungur, kes on karvane ja mürgine, samuti Põhja-Ameerika jõgedest (nt Arkansase jõest) tabatavad nn karusforellid.
Aprill 2018