Akantoodid (Acanthodii)
Akantoodid (Acanthodii), rühm väljasurnud kalu, kellel on ühisjooni nii kõhrkalade kui ka luukaladega; käsitletakse sageli omaette klassina. Ingliseacanthodias, spini sharks; vene акантоды, колючкозубые. Jaotatud neljaks seltsiks: Climatiiformes, Diplacanthiformes, Ischnacanthiformesja Acanthodiformes. Tõenäoliselt olid luukalade eellasteks. Suhteliselt väikesed või keskmise suurusega, kuni 40cm pikkused. Ogalised. Suurte silmadega. Esimesed selgroogsete seas, kellel arenesid välja lõuad. Soomused meenutavad mõnevõrra luukalade ganoidsoomuseid. Mitmetel liikidel olid kõhuuimede ja rinnauimede vahel nn lisauimed. Kere uimede eesmises osas esines jäme oga. Vabasid ogasid esines ka mujal kehal, ilmselt oli neil kaitsefunktsioon. Sabauimed erihõlmsed.
Esimesed akantoodid ilmusid Ordoviitsiumis ja viimased surid välja Permi ajastul, õitseaeg oli Siluris ja Devonis. Algselt mageveevormid, hiljem levisid ka meredesse. Kõige rohkem akantoode on leitud Šotimaalt Devoni punase liivakivi lademetest, samuti on leide Põhja-Ameerikast ja Victoria osariigist Austraaliast. Eestis leitakse Siluri ja Devoni ajastu kivimitest akantoodide mikrojäänuseid – soomuseid ja uimede eesosas olnud luuogasid.
Akantoodi Euthacanthus macnicoli rekonstruktsioon
Akantoodi Nerepisacanthus denisoni rekonstruktsioonMärts 2018