Veetaimed ehk hüdrofüüdid, eluks veekeskkonnas kohastunud taimed. Veetaimede seas on alamaid taimi (nt vetikad) ja kõrgemaid taimi.
Veetaimedel on rida iseloomulikke omadusi: õhulõhed võivad olla nii lehe üla- kui alaküljel; varred on suhteliselt nõrgad, märkimisväärse tugikoeta, võib esineda ujulehti (nt kollane vesikupp; suhteliselt väikesed juured; spetsiifilised juured hapniku hankimiseks; veesisesed lehed erinevad ujulehtedest ja veest välja ulatuvatest lehtedest (nt harilik vesitäht) jm.
Veetaimede üldine jaotus
Veetaimede liigitusviise on palju, Eesti oludes on üks kasutatavamaid Aime Mäemetsa (1985) liigitus, mis lähtub taimede ökoloogiast ja kasvuvormist:
1. ujutaimed ehk lemniidid
2. veesisesed taimed (ka submerssed taimed, sukeltaimed)
2A. põhjataimed
a) isoetiidid (tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunud)
b) samblad
c) mändvetikad
2B. elodeiidid
2C. nõrgalt juurdunud ehk tseratofülliidid
3. ujulehtedega (ujulehised) taimed ehk nümfeiidid
4. kaldaveetaimed ehk helofüüdid