Signaalvähk ehk tähnikvähk (Pacifastacus leniusculus)
Signaalvähk, ka tähnikvähk(Pacifastacus leniusculus), koorikloom kümnejalaliste (Decapoda) seltsi jõevähklaste (Astacidae) sugukonnast. Inglise signal crayfish; saksa Signalkrebs; soome täplärapu; vene американский сигнальный рак. Algne levila Põhja-Ameerika lääneosas, alates 1960-ndatest introdutseeritud Euroopasse ja Jaapanisse. Introdutseerimise motiiviks oli Euroopa vete asustamine vähiliigiga, kes oleks vähikatku suhtes resistentne. Paraku selgus, et kuigi signaalvähk ise vähikatku ei haigestu, kannab ta seda haigust edasi. Seetõttu käsitletakse teda nüüd Euroopa looduslikes veekogudes ohtliku võõrliigina. Signaalvähk on ka viljakam ja elutingimuste suhtes vähenõudlikum harilikust jõevähist, mistõttu ta on väärisvähile ohtlik konkurent. Tänaseks elab Euroopas 25 riigi vetes. Levinud kohati ka Eesti vetes, nt Harjumaal Mustjões ja Vääna jões või Saaremaal Riksu ojas. Signaalvähi asustamine või ümberasustamine on Eestis keelatud.
Sarnaneb harilikule jõevähile, kuid sõrad on suuremad ja ümaramad, eritunnuseks on sõrgadel paiknev valge või sinakasroheline ovaalne laik. Kasvab jõevähist kiiremini. Keha pikkus kuni 18 cm, tavapärane 6-9 cm. Värvus sinakaspruun või punakaspruun.
Vaata lisaks:
Jõevähk (Astacus astacus)Jõevähklased (Astacidae)
Jõevähi ohutegurid