Otsingu tulemused:
1. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
2. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
3. Aiauss
4. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
5. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
6. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
7. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
8. Birjussa
9. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
10. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
11. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
12. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
13. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
14. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
15. Harilik mullauss (maauss)
16. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
17. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
18. Hulkharjasussid (Polychaeta)
19. Imiussid (Trematoda)
20. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
21. Jahumardika vastne (jahuuss)
22. Jussi järved
23. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
24. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
25. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
26. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
27. Kussie (jaapani järvekoletis)
28. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
29. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
30. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
31. Linajärv (Jussi Linajärv)
32. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
33. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
34. Metsprussakas
35. Mussie (järvekoletis Kanadas)
36. Mussoon
37. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
38. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
39. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
40. Nelikant-kaldauss
41. Osmussaar
42. Peen kõduuss
43. Piimjas soouss
44. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
45. Poola uss
46. Prussakas ja tarakan
47. Punane vihmauss (pool-ööuss)
48. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
49. Pärimus: Kaussjärv
50. Rakonda (Raconda russeliana)
51. Roheline mullauss
52. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
53. Roosa mullauss
54. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
55. Ruske käärtrull (Schistura russa)
56. Russalka
57. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
58. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
59. Sinakas soouss
60. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
61. Susski, Vladimir
62. Suur mullauss
63. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
64. Sõnnikuuss
65. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
66. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
67. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
68. Tume vihmauss
69. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
70. Tõugussaare raba laugas
71. Ussikonks (säärekidadega konks)
72. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
73. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
74. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
75. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
76. Vihmauss (liigid)
77. Väheharjasussid
78. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
2. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
3. Aiauss
4. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
5. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
6. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
7. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
8. Birjussa
9. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
10. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
11. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
12. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
13. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
14. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
15. Harilik mullauss (maauss)
16. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
17. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
18. Hulkharjasussid (Polychaeta)
19. Imiussid (Trematoda)
20. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
21. Jahumardika vastne (jahuuss)
22. Jussi järved
23. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
24. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
25. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
26. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
27. Kussie (jaapani järvekoletis)
28. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
29. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
30. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
31. Linajärv (Jussi Linajärv)
32. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
33. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
34. Metsprussakas
35. Mussie (järvekoletis Kanadas)
36. Mussoon
37. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
38. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
39. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
40. Nelikant-kaldauss
41. Osmussaar
42. Peen kõduuss
43. Piimjas soouss
44. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
45. Poola uss
46. Prussakas ja tarakan
47. Punane vihmauss (pool-ööuss)
48. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
49. Pärimus: Kaussjärv
50. Rakonda (Raconda russeliana)
51. Roheline mullauss
52. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
53. Roosa mullauss
54. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
55. Ruske käärtrull (Schistura russa)
56. Russalka
57. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
58. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
59. Sinakas soouss
60. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
61. Susski, Vladimir
62. Suur mullauss
63. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
64. Sõnnikuuss
65. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
66. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
67. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
68. Tume vihmauss
69. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
70. Tõugussaare raba laugas
71. Ussikonks (säärekidadega konks)
72. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
73. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
74. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
75. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
76. Vihmauss (liigid)
77. Väheharjasussid
78. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
Imiussid (Trematoda)
Imiussid (Trematoda), täiskasvanult peamiselt püsisoojaste loomade siseelundeis nugivad parasiidid. 18 000 kuni 24 000 liiki. Elutsükkel on keerukas, vaheperemeesteks tihti nii maal kui ka vees elavad teod. Neil on lülistumata lame keha, mis meenutab väljanägemiselt puulehte. Pikkus enamasti 0,5-10 mm, mõni liik vaid 1 mm, mõni kuni 4 cm. Neil on 2 iminappa, mis asuvad üksteise lähedal keha eesotsas. Paljud imiussid nugivad ka kaladel. Eesti kaladel põhjustavad kalade mustatäpitõbe imiussi Posthodiplostomum cuticola noorjärgud, mis asuvad kala nahas või selle all mustades kapslites (tsüstides). Kalad on sellele imiussiliigile vaheperemeesteks, lõpp-peremeesteks on haigrud. See parasiit on inimese jaoks ohutu.
