Surimi

Surimi (jaapani 'hakkliha'), jaapanipärane liha- või kalamass, millest valmistatakse erinevaid roogasid. Surimist valmistatud toidud levisid maailmas 20. sajandi teisel poolel ja sageli nimetataksegi neid nii- või naasuguseks surimiks. Kõige tuntumaks on nn krabipulgad, mis pole tegelikult valmistatud krabidest, vaid kalalihast, kuid imiteerivad krabide või homaaride maitset. Eestis tuntakse neid makra nime all. Surimivõib olla valmistatud ka sea- või loomalihast, kuid valdavalt mõistetakse surimina ikkagi kaladest, täpsemalt aga kalafileest valmistatud hakkmassi, mis oma tekstuurilt sarnaneb pigem pastaga. See pastalaadsus saavutatakse kalaliha peenestamise ja korduva loputamisega, mille käigus jääb alles peaaegu üksnes kalavalgust koosnev mass, mis on praktiliselt ilma lõhna ja maitseta. Kuumutamisel niisugune mass kallerdub. Sellele massile saab lisandite abil anda erinevaid maitseid ning vormida sellest erineva suuruse ja kujuga toitu, olgu need siis aasiapärased kalapallid ja –pallikesed, vorsti või pikkpoisi moodi asjad (nt kamaboko), vale-krabipulgad jpm. Surimit valmistatakse põhiliselt valge lihaga merekaladest nagu mintai (Theragra chalogramma), tursk (Gadus morhua), vaikse ookeani merluus (Merluccius productus) jt. Aastas kasutatakse surimipõhiste toitude valmistamiseks ligikaudu 2-3 miljonit tonni kala, umbes 2-3% kogu püütud-kasvatatud kalast. Surimit saadakse kalast 25-30%, ülejäänu läheb kalajahu valmistamiseks. Kõige suurem on Jaapani ning USA roll, kuid mängus on ka Prantsusmaa, Hispaania, Malaisia, Tšiili, Leedu jt. Järjest kasvav on Hiina osa.

Vaata lisaks: