Hallutsinogeensed kalad, kalad, kelle söömine võib põhjustada ajutisi muutusi inimese teadvuses. Ajalooliselt on tuntuimaks merikogerlaste sugukonda kuuluv kuldsärp (Sarpa salpa), keda söödi enese uimastamiseks juba Rooma impeeriumis; Araabias kutsuti teda kalaks, kes muudab unistusi. See taimtoiduline kala on levinud Vahemere ja Lääne-Aafrika rannikuvetes, toimeaineks on tsiguatoksiin ja toime sarnaneb LSD-le. Tsiguatoksiini sisaldavad ka mõned küülikkalade (Siganus) liigid, keda ometigi kasutatakse ka toidukaladena, Hawail on narkootiliste kaladena tuntud mõned küfoosid (Kyphosus), harilik kefaal (Mugil cephalus) jt liigid.
Telesarjas Kalailm (2012-2015) kirjeldas loodusteadlane Aleksei Turovski hallutsinatiivseid nägemishäireid, mida ta koges, kui oli söönud Eestis püütud suure, küpsetatud latika nahalähedasi rasvasemaid kudesid. Need kestsid mitu tundi. Pole siiski päris selge, kas mürkaine olid latikasse akumuleerunud mürgistest vetikatest või oli tegemist ülemäärase dioksiinisisaldusega.
Allikas: Koržetsi suur kalaraamat. Tallinn, 2016