Haffi tõbi
Haffi tõbi, mürgistushaigus, nime saanud sellest, et esmakordselt tuvastati mürgistused 1924. a Preisimaal Königsbergi (Kaliningradi) lähedal ning need tekkisid haffist püütud kala söömisest. Venemaal nimetatakse haigust ka Juksovski-Sartlani tõveks, kuna haigusepuhanguid kirjeldati Leningradi oblastis asuva Juksovski järve ääres (1934-36) ja Novosibirski oblastis asuva Sartlani järve lähedal (1947-48). Haigust tekitab kalade (angerja, haugi, lutsu jt) söömine ning lisaks inimesele esineb seda ka lindudal ja loomadel (kassidel). Juhtumid on leidnud aset suvel või sügisel. Pärast kala söömist ilmnevad inimesel 3 ööpäeva jooksul tüüpilised toidumürgituse tunnused, millele järgnevad krambid; üles võivad öelda ka maks ja neerud. 1-2% haigestunuist sureb, ülejäänud paranevad täielikult. Haigust põhjustab mürk, mille koosseis on veel ebaselge. Kaladesse koguneb see vetikatest, mis muutuvad mõnedes veekogudes ajutiselt mürgisteks – seda soodustab soe vesi ja toitesoolade rohkus. On ka oletatud, et mürgisust põhjustavad kaldaäärse pilliroo tungalterade eosed. Haigusjuhtumeid on esinenud ka Hiinas ja USAs, kuid siiski on haigus sedavõrd haruldane, et mõnel aastal ei täheldata maailmas ühtegi juhtumit.
Allikas: Koržetsi suur kalaraamat. Tallinn, 2016Vaata lisaks:
Mürgised kaladHaff