Haapsalu laht

Haapsalu laht, laht Lääne-Eesti rannikul Väinameres, eraldab Noarootsi poolsaart muust Eesti mandriosast. 

Pindala umbes 50 km². Laht on liigendatud ja koosneb mitmest siselahest ning nendevahelistest väinadest. Haapsalu linnast lääne pool paikneb Eeslaht, linnast kirdes asub Tagalaht, viimase osad on Saunja laht ja Tahu laht, mis kuuluvad Silma looduskaitsealasse. Ees- ja Tagalehe vahele jääb Suur Viik. Lahe osadeks on veel Nodaski laht, Ninaauk, Klippa lõuk, ja Riimi meri. Laheosasid ühendavad väinad: Rokkasilm, Kropi silm, Killaste silm. Lahte liigendavad poolsaared: Võnnu saar ja Klippa saar (Noarootsi poolsaare osad), Bürgermeistri holm ja Krimmi holm (Haapsalu linnas). Maakerke ja kinnikasvamise tõttu on lahe põhjasopp (nn Sutlepa meri) eraldunud järveks ning Võnnu saar liitunud Noarootsi poolsaarega. 

Madaluse tõttu (Eeslahe suurim sügavus 4,5 m, Tagalahe oma 2 m) on Haapsalu lahe vesi suvel muude Eesti lahtede veest soojem, talviti võib läbikülmumine põhjustada hapnikupuudust. Haapsalu laht on Eesti peamisi meremudamaardlaid ning seda kasutatakse ravimudana. Haapsalu lahe seisundit hinnatakse halvaks, eriti Tagalahes. Vesi on lahes liiga toitaineterikas ja seetõttu ähvardab lahte tulevikus kinnikasvamine.

Veebruar 2018

Vaata lisaks:

Tagalaht (Haapsalu Tagalaht)
Eeslaht