Krevetilised (Caridea)
Krevetilised ehk ujuvähilised ehk ujukhännalised (Caridea), kümnejalaliste koorikloomade rühm, mida käsitletakse dekapoodide (Decapoda) seltsi infraseltsina.
Sellesse rühma kuulub 2500 kuni 3000 liiki. Nii suur lõtk tuleneb sellest, kas kõiki krevetilisi vaadeldakse kuuluvaina rühma Caridea või paigutatakse osa neist (umbes 500 liiki) rühma Dendrobranchiata. Viimasesse kuulub ka enamus vesiviljeldavaid krevetiliike, kelledest on peamisteks valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei) ja tiigerkrevett (Penaeus monodon).
Majanduslikku tähtsust on umbes 3000 krevetiliigi seas vaid paarikümnel, kuid nende paarikümne liigi osakaal kogu meretoidu seas (kalad, koorikloomad, molluskid) on märkimisväärne – 6-7%. Seejuures saadakse üle poole neist vesiviljelusest: 2013. a kasvatati erinevaid krevette 4,45 miljonit tonni, meredest püüti 3,4 miljonit tonni.
Krevetiliste hulka kuulub ka garneellaste (Crangonidae) sugukond umbes 200 liigiga. Süstemaatikas tehakse krevettidel ja garneelidel küll vahet, kuid tegelikus keelekasutuses nimetatakse krevette tihti garneelideks ja garneele krevettideks.
Eesti vetes elavad läänemere krevett (Palaemon adspersus) ja põhjamere garneel (Crangon crangon).
Jaanuar 2018Vaata lisaks:
Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)Krevetid toiduna
Valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei)
Tiigerkrevett (Penaeus monodon)
Arktiline krevett ehk jäämere krevett, harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)
Krevett õngesöödana
Garneel
Garneellased (Crangonidae)