Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Friikala

Friikala, rohkes küpsetusõlis küpsetatud kala. Lihtne roog, mille valmistamiseks kasutatakse peamiselt vähese rasvasisaldusega kalu. Kalad või kalatükid paneeritakse jahuga ning friteeritakse oliiviõlis, ainukese maitseainena raputatakse fritüürist võetud kaladele soola. Valmistusviis pärineb juba Vana-Roomast. Eestis on friikala valmistamine vähe levinud, kuivõrd friteerimine (ja ka taimsete toiduõlide laiem kasutamisel) pole siinmail traditsiooniline valmistusviis. Siiski on meil tuntud väiksemate kalade (särgede, kiiskade, ahvenate) krõbedaks praadimine rohkes rasvas, mille puhul muutuvad söödavaks ka kalade luud ja uimed.

Friikala on Lõuna-Euroopas tuntud hispaaniakeelse nimega pescado frito (hispaania friikala). Nimetus on levinud peamiselt Hispaania lõunarannikul, ent ka Kanaari saartel, Baleaari saartel ning Vahemere ääres (Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal). Itaalias valmistatakse niimoodi peamiselt soolatursa fileed (filetto di baccalà), Kreekas turska, merikeelt, merevaik-seriooli (Seriola dumerili) pisematest kaladest aga näiteks harilikku spikaari (Spicara smaris), euroopa anšoovist (Engraulis encrasicolus) või avamere ateriini (Atherina hepsetus). Enamasti serveeritakse friteeritud kalu soojalt kas eel- või pearoana, tavaliselt piserdatakse söömisel kaladele ka sidrunimahla. Vahel friteeritud kalad marineeritakse (vt Escabeche).

 Pescado frito

Friikala on olnud traditsiooniliseks sabati-toiduks ka Hispaania ning Portugali juutidele, kellest paljud põgenesid 16. ja 17. sajandil Inglismaale ning tõid endaga kaasa pescado frito. Arvatakse, et just sellest arenes välja inglaste Fish & Chips.

Jaapanis nimetatakse kalatükke, krabisid jms, mida friteeritakse paneerituna riivsaiaga, furai'ks, erinevalt taignasse kastetud ja siis friteeritud roogadest, mille nimeks on tempura.

Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Tursk toiduna
Tempura
Fish & Chips
Friteerimine