Lodi (pargas), madala süvisega järelveetav või iseliikuv praam (pargas) kaubaveoks siseveekogudel, harilikult ilma tekita. Jõgedel veeti lotje vastuvoolu kuni aurupuksiiride levikuni (18. saj lõpul) inimjõul: mitu inimest rakendati veoköite külge (Venemaal nimetati laevavedajaid burlakkideks). Iseliikuvana ühe- või kahemastiline kaubapurjekas, mis oli tavalistest kaubalaevadest laiem. Lodjad sündisid Euroopas 14. sajandil kogede eeskujul, neid kasutati sisevetel või ka rahulikumatel ja madalamatel rannikuvetel.
Peipsil ja Emajõel arenes välja kohalik lodjatüüp: Peipsi lodi ehk Emajõe-Peipsi lodi. Kahe maailmasõja vahel ehitati enamik neist ümber pukseeritavateks pargasteks, millest viimased olid kasutusel veel pärast Teist maailmasõda. Autentseid Peipsi lotjasid säilinud pole. 29. 04. 2006 lasti Emajões vette Emajõe Lodjaseltsi poolt ehitatud lodi, mille nimeks sai Jõmmu.
Täispurjes lodjad. Foto: ERM arhiivist.Jaanuar 2018