Malma (Salvelinus malma)

Malma (Salvelinus malma), kalaliik paaliate Salvelinus) perekonnast. Inglise Dolly Varden, Dolly Varden char, Pacific brook char, western brook char jm; saksa Dolly-Varden-Forelle; prantsuse Dolly Varden, omble malma jm; innuktiti ekalukpik, evitaruk, qaukpik; aleuudi giigaq; jaapani miyabe-iwana, oshorokoma; vene мальмаPõhja-Jäämere ja Vaikse ookeani randades: Aasias Tšaunski lahest Tšukotkal kuni Korea poolsaareni, Põhja-Ameerikas Alaskalt kuni Kaliforniani, ka avamere saartel, Hokkaidol. Mere-, riim- ja mageveeline; bentopelaagiline; anadroomsed ja paiksed vormid; sügavustel 0-200 m. Võivad elu jooksul kudeda kuni 3 korda. Pikkus kuni 127 cm (TL), keskmine 37,5 cm (TL), mass kuni 18,3 kg.

Eristatakse alamliike: S. m. malma (Northern Dolly Varden); S. m. lordi (Southern Dolly Varden); S. m. krascheninnikova (Asian Dolly Varden) [nüüd lõunamalma (Salvelinus curilus)]; S. m. miyabei (Miyabe Char).

Nimekuju Dolly Varden on üle kantud Charles Dickensi teosest „Barnaby Rudge“ (1841), milles sellenimeline naistegelane kannab hästi värvilisi rõivaid - ka kudemisrüüs malma on äärmiselt värvirikas kalaliik. Dolly Vardeniks on nimetatud ka teisi paaliate liike, sh arktika paaliat (Salvelinus alpinus), tänapäeval nimetatakse vahel Dolly Vardeniks ka härgpaaliat (Salvelinus confluentus), keda varasemalt peeti malmaga samaseks liigiks.

20. sajandi esimesel poolel peeti malmat Põhja-Ameerikas ebasoovitavaks liigiks, kuna ta arvati kahjustavat idalõhede asurkondi ja malmat ei hinnanud seetõttu ka huvikalastajad. Nüüdseks on selgeks saanud, et selline hoiak oli põhjendamatu ja muutunud on ka suhtumine malmasse; kohati on asurkondade säilitamiseks kehtestatud püügipiiranguid. Töönduslikul lõhepüügil saadakse malmat sageli kaaskalana.

Ohustatus määramata.


Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)