Lõherahvad
Lõherahvad, Põhja-Ameerika looderanniku hõimud, kelle jaoks idalõhed (tšavõõtša, nerka, kisutš, keta ja gorbuuša) olid sama olulised nagu tasandikuhõimudele piisonid. Hõimudest tuntumad on tlingitid, haidad, tsimshianid, kwakiutlitid, salishid, chinookid. Hilissuvel ja sügisel Vaiksest ookeanist jõgedesse kudema siirduvaid lõhesid püüti västarde, võrkude ja lõksaedikutega, saaki kuivatati õhu käes raamidel ja ka suitsutati selleks ehitatud suitsutusmajades. Kala varuti talvekuudeks ja seda kasutati ka vahetuskaubana püügipiirkondadest kaugemal elavate hõimudega. Asunike ja looderanniku indiaanlaste vahel ei olnud nii palju vägivaldseid kokkupõrkeid nagu mujal Põhja-Ameerikas, kuid laastavalt mõjusid uued haigused, millede vastu indiaanlastel puudus immuunsus: rõuged viisid paiguti puhkemise piirkonnas hauda üle 90% elanikest. Katkes kultuuri järjepidevus. Tänapäeval püüavad veel vaid vähesed indiaani rahvad kudema tõusvaid lõhesid.
Jaanuar 2018