Dioksiin
Dioksiin, üldtermin, mis tähistab gruppi orgaanilisi ühendeid (dioksiinid ja furaanid), teada on 75 dioksiini teisendit. Loodusesse satub dioksiin peamiselt inimtegevuse tulemusena. Kõige enam dioksiini tekib kloori sisaldavate plastide põletamisel, samuti nafta-, kivisöe- ja paberitööstuses. Teadlaste väitel võib dioksiiniga saastatud toiduainete söömine kahjustada maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi, samuti põhjustada vähki. Inimese jaoks surmav doos on 100 mg kehakilo kohta (sellise annuse saamiseks peaks ära sööma mitu tonni normiülese dioksiinisisaldusega kala), kuid dioksiinid on kahjulikud ka väiksemate koguste puhul. Kui mujal maailmas satub 90% dioksiinidest inimese organismi liha, kala ja piimatoodete kaudu, siis Läänemere ääres elavad inimesed saavad 80% dioksiinist Läänemere lõhest, kilust ja suurematest räimedest.
Euroopa Liidu norm on 4 pikogrammi (1 pikogramm = triljondik grammi) 1 grammi kala kohta. Läänemere räimede keskmine dioksiinisisaldus on 2-2,5 pg/g, lõhedel aga 2-8 pg/g. Dioksiin ladestub kala rasvadesse ajapikku, seda leidub enam rasvasemates ja vanemates kalades - lätlased on ajuti keelanud kauplemist Läänemere lõhega, Rootsis ja Soomes ei soovitata rasvast kala süüa päevas rohkem kui pool kilo. Ka Eesti vetest püütud vanemate räimede puhul (üle 5 aasta, pikemad kui 17 cm) on vahel mõõdetud normiülest dioksiinisisaldust. Nooremate räimede, samuti aga ahvenate ja kohade puhul on jäänud asi normi piiridesse.
Jaanuar 2018