Bentilised kalad, kalaliigid, kelle tavapäraseks keskkonnaks on veekogu põhi. Nende keha tihedus on suurem kui vee tihedus, mis võimaldab neil veekogu põhjas viibida ilma pingutuseta. Tavaliselt puudub neil ka ujupõis. Sageli on neil ventraalselt (kõhupoolselt) lamendunud keha, mis hõlbustab põhjal lamamist (nt astelraid); erandiks on lestalised, kelle keha on lamendunud lateraalselt (küljepoolselt). Toitumiseks on neil erinevaid strateegiaid: varitsusrünnakuga kaladel (nt õngitseja) on valdavaks lama ja oota moodus, mille puhul jahitakse mööda liikuvat saaki – tavapäraselt sulanduvad varitsejad värvingult ka väga hästi veekogu põhjaga või katavad ennast nt liivaga; teine strateegia on aktiivne toiduotsing. Viimasel juhul saadakse enamus toidust (vähilaadsed, limused jm) põhjasubstraadist ja seetõttu on bentilistel kaladel enamasti ka allapoole suunatud, nö alaseisune suu. Alaseisune suu pole aga sage üksnes bentilistel kaladel, vaid ka nendel bentopelaagilistel kaladel, kes ujuvad põhja lähedal ja otsivad toitu põhjasubstraadist. Siiski ei pruugi bentlised kalad üksnes veekogu põhjal viibida, olgu näitena nimetatud hiidlest, kes saakkala jälitades võib tõusta ka peaaegu veepinnani.
Jaanuar 2018