Otsingu tulemused:
2. Carassius praecipuus (kogreliik)
3. Eesti jõgede loend
4. Eesti järvede loend
5. Funazushi ehk jaapani hapukoger
6. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
7. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
8. Hõbekoger (Carassius gibelio)
9. Hüüdre järv (Hüüdra järv) [Kooraste järvestik]
10. Idakogre liik Carassioides phongnhaensis
11. Idakogred (Carassioides)
12. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
13. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
14. Kahala järv
15. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
16. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
17. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
18. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
19. Kiiruimsete süstemaatika
20. Kivijärv (Koitjärve Kivijärv, Pillapalu Kivijärv)
21. Kodijärv (Väike Kodijärv)
22. Koerkalad (Umbra)
23. Koger (Carassius carassius)
24. Kogrõjärv (Kuura Kogrõjärv, Kuklase Kogrejärv)
25. Kogrõjärv (Saarjärve Kogrõjärv, Kaika Kogrejärv)
26. Kogrõjärv (Timpri Kogrõjärv, Timpre Kogrejärv)
27. Kogrõjärv (Ähijärve Kogrõjärv, Kogrejärv)
28. Kogred (Carassius)
29. Kogrejärv (Krüüdneri Kogrejärv)
30. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
31. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
32. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
33. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
34. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
35. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
36. Kuldkala (Carassius auratus)
37. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
38. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
39. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
40. Käsmu järv
41. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
42. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
43. Linajärv (Viitna Linajärv)
44. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
45. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
46. Maardu järv (Liivakandi järv)
47. Merikogerlased (Sparidae)
48. Mordva vetehaldjas
49. Mustjõe alamvesikond
50. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
51. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
52. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
53. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
54. Männikjärv [Endla järvestik]
55. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
56. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
57. Nüpli järv
58. Päriskarpkalalased (Cyprininae)
59. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
60. Pangodi järv
61. Pautsjärv (Kogrejärv)
62. Peipsi alamvesikond
63. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
64. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
65. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
66. Pupsi järv
67. Põrmu järv/Tsopa järv (Põrmujärv, Kogrejärv)
68. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
69. Rahkjärv (Mustjärv)
70. Ratva järv (Arvila järv)
71. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
72. Saka järv (Soka järv)
73. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
74. Sump (kumm, pandur, märss)
75. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
76. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
77. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
78. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
79. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
80. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
81. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
82. Võrtsjärve alamvesikond
83. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
84. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
85. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
86. Väiku-Kuikli järv (Kuigli Kogrejärv)
87. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
88. Ähijärv (Ahijärv)
Koerkalad (Umbra)
Koerkalad (Umbra), kalapere haugiliste (Esociformes) seltsi koerkalalaste (Umbridae) sugukonnast.
Perekonnas on 3 liiki:
Detsember 2017Euroopa koerkala (Umbra krameri Walbaum 1792). Inglise european mudminnow; saksa Europäischer Hundsfisch, Ungarischer Hundsfisch; tšehhi blatniak; ungari lapi poc; poola mulavka; rumeenia tiganus; serbia crnka; soome koirakala; vene европейская евдошка. Hajusalt Kagu-Euroopas Doonau valglas Viinist kuni Doonau deltani, on leitud ka Dnestri alamjooksult Odessa ümbrusest. Bentopelaagiline, paikne. Elab soostunud vetes, talub hästi hapnikupuudust, toitub planktonist, väikestest vähilaadsetest, õhuputukatest, kogre maimudest jm. Seljalt pruun või punakaspruun, külgedelt helepruun või oran¾ rohkete tumedate täppidega, kollane või vasevärvi küljejoon. Suurim pikkus 17 cm (TL), tavaline kuni 10 cm, eluiga kuni 5 aastat. Ohustatud (VU). Kasutatakse akvaariumikalana.
Ameerika koerkala (Umbra limi (Kirtland, 1840)); inglise central mudminnow; saksa Amerikanischer Hundsfisch; soome amerikankoirakala; vene американская евдошка. Põhja-Ameerikas St. Lawrence'i jõest, Suurest järvistust, Hudsoni lahest ja Quebecist kuni Manitoba ja Mississipini; lõuna pool Ohio, Tennessee ja Arkansaseni, on ka New Yorgis Hudsoni jões; isoleeritud populatsioonid Missouris, Lõuna-Dakotas ja Iowas. Demersaalne. Elab soodes, vaikse vooluga jõgedes, enamasti tihedas taimestikus. Talub hapnikuvaesust ja kõrget veetemperatuuri. Seljalt oliivrohelised, külgedel tume muster, mis koosneb vahel 14 ebaselgest püsttriibust; sabauime alusel tume täpp, kõht valge või kollakas. Suurim pikkus kuni 14 cm (TL), tavapärane 8 cm (TL), eluiga kuni 4 a. Pole ohustatud. Kasutatakse akvaariumikalana.
Kääbus-koerkala (Umbra pygmaea (DeKay, 1842)); inglise eastern mudminnow; saksa Kleiner Hundsfisch; prantsuse umbre pygmee; soome pikkukoirakala; vene карликовая евдошка. Põhja-Ameerika idaosas New Yorgist edelas (sh Long Islandi saar) kuni St Johni jõeni Floridas ja läänes kuni Aucilla jõeni Floridas ja Georgiani. Demersaalne. Asustatud lokaalselt ka Euroopasse (Kesk-Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa). Elab soodes, vaiksetes ojades-jõgedes, enamasti tihedas taimestikus. Talub hapnikuvaesust ja kõrget veetemperatuuri. Seljalt tumeroheline, küljed kollakasrohelised 10-12 tumeda pikitriibuga. Sabauime alusel tume laik. Suurim pikkus kuni 15 cm (TL). Pole ohustatud. Kasutatakse akvaariumikalana.
