Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Catch and release

Catch and release, rahvusvahelise lühendina C&R (püüa ja vabasta), huvikalastuses esinev toimimisviis, mille puhul tabatud kala lastakse tagasi veekokku. Esimesed üleskutsed niisuguseks toimimiseks kõlasid 20. sajandi alguses Suurbritannias, et vältida jahitavate liikide kadumist suure püügikoormusega veekogudest. Tänapäeval tohibki paljudel Suurbritannia jõgedel kas täies ulatuses või lõiguti püüda lõhet ja forelli üksnes C&R viisil. USA-s sõnastas 1936. a tuntud kalastaja, kirjanik ja filmitegija Lee Wulff põhimõtte selliselt: „Sportkalad on liiga väärtuslikud selleks, et püüda neid vaid üks kord“. Tänapäeval on USAs rohkelt veekogusid, kus mõnede liikide puhul on lubatud üksnes C&R, niisamuti ka Kanadas, kus paiguti nõutakse ka püüki ilma kidadeta konksudega, et vabastatavaid kalu vähem kahjustada.

Euroopas on karpkala püüdjatel tavaks suured isendid tagasi veekokku lasta, kuna just suurtest isenditest oleneb suurel määral populatsiooni heaolu. Sedasama teevad ka mitmed huvikalastajad Eestis, kui tabavad eriti suuri hauge, kohasid või forelle. Alamõõduliste kalade vabastamine on kalastajate jaoks kohustuslik, kuid mitmed kalamehed, esmajoones forellikütid, on omaks võtnud ka nö omaenese alammõõdu ning lasevad tagasi kalasid, keda nad kalastuseeskirjade järgi tohiksid tegelikult saagiks võtta. Tabatud kalade vabastamine on sätestatud ka mageveekogudes peetavate õngitsemisvõistluste rahvusvahelistes eeskirjades: tabatud kalad kogutakse sumpa, pärast kaalumist aga vabastatakse (ei puuduta talviseid võistlusi jääaluses kalapüügis). Väga populaarne on C&R Euroopa ja USA lendõngitsejate seas, kus kala vabastamine on pigem reegel kui erand. Sellist hoiakut on tugevalt kujundanud Robert Redfordi film „A River Runs Through It“ (1992. a), milles on oluline roll ka kalastuseetikal.

Seevastu Saksamaal ja ©veitsis on C&R püügiviis loomakaitseseltside survel keelustatud, kuna sellega arvatakse põhjustavat kaladele tarbetuid kannatusi.

Küsimusele sellest, kas ja kuivõrd kalad valu tunnevad, puudub selge vastus. Edinburgi ülikoolis kanti vikerforelli huultele mesilasmürki ja äädikhapet, mille peale kalad hakkasid oma huuli hõõruma vastu basseini seinu ja põrandat: dr Lynne Sneddon järeldas, et see vastab valu tundmise kriteeriumidele. Seevastu James D. Rose Wyomingi ülikoolist väitis, et see võib näidata pigem kalade keemilist tundlikkust ja valutundlikkuse tõendid on ebamäärased. On siiski tõsiasi, et osa pärast tabamist vabastatud kalu sureb peatselt. See oleneb suurel määral ka liigi iseärasustest ja püügioludest. Näiteks on merisiigade vabastamine Eestis väga vähese efektiivsusega, kuna merisiig on seedavõrd õrn liik, et reeglina pärast vabastamist ellu ei jää. See omakorda muudab vägagi küsitavaks ka seadusepügala, mille põhjal tuleb alamõõdulised siiad tagasi vette lasta. Samuti pole vabastamine tulemuslik kalastamisel suurest sügavusest (üle 30-50 m), kuna kalade kiirel väljatoomisel põhjustab järsk rõhumuutus neile sisemisi vigastusi, barotrauma.

Kalade vabastamisel on eelistatud nende püüdmine ja vabastamine selliselt, et kala pärast tabamist veest välja ei toodagi, vaid eemaldatakse konks (nt näpitsate abil) suust otse vees. Oluline on mitte rikkuda kala katvat limakihti ja seepärast ei tohiks kalu puutuda kuivade kätega. Lendõngitsejad kasutavad kalade hõlpsamaks vabastamiseks sageli ilma kidateta õngekonkse. Kui kala on saanud (sügavalt haaratud) konksu vabastamisel oluliselt vigastada (nt verised lõpused), pole tema vabastamine kalavarude säilitamise seisukohalt enam mõttekas.

Detsember 2017