Otsingu tulemused:
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Aasovi meri
4. Aloosad (Alosa)
5. Amasoonase saagkõhtheeringas (Pristigaster cayana)
6. Anisakiaas (anisakidoos)
7. Araabia kõverlõugheeringas (Nematalosa arabica)
8. Atlandi ümarheeringas (Etrumeus sadina)
9. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
10. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
11. Atlandi troopikaheeringas (Lile piquitinga)
12. Austraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa come)
13. Balti heeringas
14. Barentsi meri
15. Beauforti meri
16. Beringi meri
17. Bismarcki heeringas
18. Bloater
19. Bückling
20. Dashi
21. Dow' uimheeringas (Opisthopterus dovii)
22. Ekvatoriaalne uimheeringas (Opisthopterus equatorialis)
23. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
24. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
25. Filipiini heeringas (Clupea manulensis)
26. Galathea kõverlõugheeringas (Nematalosa galatheae)
27. Golani ümarheeringas (Etrumeus golanii)
28. Guajaana kiiluimheeringas (Odontognathus mucronatus)
29. Gwamegi
30. Hõbedane vöötheeringas (Spratelloides gracilis)
31. Hammaspeaheeringas (Denticeps clupeoides)
32. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
33. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
34. Harilik tömpninaheeringas (Anodontostoma chacunda)
35. Havai ümarheeringas (Etrumeus makiawa)
36. Heeringad (Clupea)
37. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
38. Heeringlased (Clupeidae)
39. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
40. Idaheeringas (Clupea pallasii)
41. Indoneesia tömpninaheeringas (Anodontostoma selangkat)
42. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
43. Jaapani kõverlõugheeringas (Nematalosa japonica)
44. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
45. Kaguaasia kõverkõugheeringas (Nematalosa nasus)
46. Kala inimtoiduna
47. Kalamaksaõli
48. Kalaparv
49. Kariibi kiiluimheeringas (Odontognathus compressus)
50. Kaunis troopikaheeringas (Lile gracilis)
51. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
52. Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
53. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
54. Kilud (Sprattus)
55. Kipper (suitsuheeringas)
56. Klaas-kiilselgheeringas (Hyperlophus translucidus)
57. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
58. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
59. Kuuba uusuimheeringas (Neoopisthopterus cubanus)
60. Lääne-puguheeringas (Dorosoma smithi)
61. Lääneaustraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa vlaminghi)
62. Lõuna-puguheeringas (Dorosoma petense)
63. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
64. Lewisi vöötheeringas (Spratelloides lewisi)
65. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
66. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
67. Mehhiko puguheeringas (Dorosoma anale)
68. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
69. Musttriip-troopikaheeringas (Lile nigrofasciata)
70. Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
71. Nikaraagua puguheeringas (Dorosoma chavesi)
72. Pärsia kõverlõugheeringas (Nematalosa persara)
73. Põhja-puguheeringas (Dorosoma cepedianum)
74. Paapua kõverlõugheeringas (Nematalosa papuensis)
75. Paljas huntheeringas (Chirocentrus nudus)
76. Pallas Peter Simon
77. Panama kiiluimheeringas (Odontognathus panamensis)
78. Peen vöötheeringas (Spratelloides delicatulus)
79. Pelaagiline traalnoot
80. Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
81. Pisiuim-ümarheeringas (Etrumeus micropus)
82. Puguheeringad (Dorosoma)
83. Räim
84. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
85. Saagkõhtheeringad (Pristigaster)
86. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
87. Sakiline vöötheeringas (Spratelloides robustus)
88. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
89. Sale uimheeringas (Opisthopterus valenciennesi)
90. Sardinops (Sardinops sagax)
91. Siiad (Coregonus)
92. Somaali kõverlõugheeringas (Nematalosa resticularia)
93. Suula (Morus bassanus)
94. Suursilm-uimheeringas (Opisthopterus macrops)
95. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
96. Taani väinad
97. Tai tömpninaheeringas (Anodontostoma thailandiae)
98. Tardoor-uimheeringas (Opisthopterus tardoore)
99. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
100. Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
101. Triip-kiilselgheeringas (Hyperlophus vittatus)
102. Troopikaheeringad (Lile)
103. Troopiline uusuimheeringas (Neoopisthopterus tropicus)
104. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
105. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
106. Tursapüük
107. Uimheeringad (Opisthopterus)
108. Uusguinea kõverlõugheeringas (Nematalosa flyensis)
109. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
110. Vöötheeringad (Spratelloides)
111. Vaguvaallased (Balaenopteridae)
112. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
113. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
114. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
115. Vaqueira uimheeringas (Opisthopterus effulgens)
116. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
117. Whiteheadi ümarheeringas (Etrumeus whiteheadi)
118. Whiteheadi saagkõhtheeringas (Pristigaster whiteheadi)
119. Wongratana ümarheeringas (Etrumeus wongratanai)
Taani väinad
Taani väinad, mitu väina Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel: Väike-Belt, Suur-Belt, Sund, Kattegat ja Skagerrak. Taani väinad on peamine mereveetee, mis ühendab Läänemere sadamaid maailmamere teiste sadamatega. Ajalooliselt algab eesti meremeestel kaugesõit Taani väinadest väljumisega. Läänemere kalastiku jaoks äärmiselt oluline seetõttu, et läbi Taani väinade voolab (tormidega) Läänemerre soolasemat vett, kuid just vee soolsusest oleneb mitmete merekalada (nt tursa) seisund. Samuti liigub läbi Taani väinade siirdekalasid Põhjamerest Läänemerre ja vastupidi (tuulehaug, lõhe, heeringas jt).
Suur-Belt (taani Storebælt) asub Sjællandi ja Fyni saarte vahel. Väina pikkus 120 km, laius on 11-30 km, väikseim sügavus 11,3 m. Taani väinadest sügavaim ja võimaldab suurte laevade pääsu Läänemerre. Väina ületab Suur-Beldi sild
Väike-Belt (taani Lillebælt) asub Fyni saare ja Jüüti poolsaare vahel. Pikkus 130 km, väikseim laius 700 meetrit, väikseim sügavus 10 meetrit; kitsuse ja käänulisuse tõttu suurtele laevadele vähesobiv. Väina ületavad kaks silda.
Sund (taani Øresund, rootsi Öresund) väin Skandinaavia poolsaare ja Sjællandi vahel. Ühendab Läänemerd Kattegattiga. Pikkus umbes 118 km, laius 4-28 km. Sundi lõunaots on lai, kuid on jagatud Amageri ja Saltholmi saarega kolmeks madalaveeliseks haruks. Väina keskosas on Veni saar. Väina põhjaots on kitsas, kuid sügav. Seal asuvad teineteise vastas Helsingøri ja Helsingborgi linn. Amageri vastas oleval Sjællandi rannikul asub Kopenhaagen. 1. juulil 2000 avati Kopenhaagenit Malmöga ühendav Sundi sild, mida trassi Taani-poolses otsas jätkab 3 km pikkune tunnel.
Kattegat, väin Jüüti ja Skandinaavia poolsaare vahel. Pindala umbes 30 000 km2. Põhjas on ühenduses Skagerrakiga, lõunas Sundi, Suur- ja Väike-Beldiga. Lääneosa madal. Idaosa on sügavam, seal on skäärrannik. Suuremad saared väinas on Samsø, Læsø ja Anholt. Kattegatis on selgelt väljendunud vee soolsuse kahekihiline struktuur. Ülemise kihi soolsus jääb vahemikku 18 ‰ -26 ‰ ning alumisese kihis (sügavamal kui15 m) on soolsus 32 ‰ -34 ‰. Navigeerimine väinas on rohkete madalike tõttu keeruline. Nimi tuleneb hollandi keelest ka võib tõlkida eesti keelde „kassiauguks“.
Skagerrak, väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel. Ühendab Põhjamerd Kattegati väinaga. Läheb üle Kattegatiks Skageni majaka kohal. Pikkus umbes 240 km, laius 80-140 km. Põhjaosa on sügav, kuni 809 meetrit, seal on fjordrannik. Lõunaosas madal ja liivane.