Bambusritv, kalastamiseks kasutatav spinningu-, lihtõnge või lendõngeritv, mis on valmistatud bambusest. Koosneb reeglina mitmest jätkust.
Bambust hakati kasutama 19. saj alguses kõigepealt lendõngeritvade juures – ritvade ülemisi sarapuujätkusid hakati vahetama kergemate ja painduvamate bambusjätkude vastu. Seejärel valmistati juba kogu ritv bambusest, kuid mitte looduslikest bambusevartest, vaid kokkuliimitud bambuseribadest, kuni jõuti kuuetahulise ridvatüveni (1874. a). Niisugused liimridvad võeti kasutusele ka spinningupüügil. Lihtõnge puhul kokkuliimitud bambust reeglina ei kasutatud, vaid ritv koostati erineva läbimõõduga bambusevarte jätkudest. Hinnatuimaks ridvabambuseks sai oma tiheduse ja tugevuse tõttu liik Pseudosasa amabilis, mis algselt kasvas üksnes Hiinas Tongkingi lahe ääres umbes 190 km2 suurusel alal.
Bambusridvad olid õngeritvade seas domineerivaiks umbes 75 aastat, kuni eelmise sajandi 50-60-ndatel hakati tootma klaaskiust ritvasid. Kui lihtõnge ja spinninguritvade puhul tõrjus klaaskiudritv ja seejärel süsinikkiudritv bambuse kasutamise peaaegu täielikult välja, siis lendõngeritvade puhul bambusritvade valmistamine jätkus, ehkki tootjate arv kahanes väga väikeseks. Liimitud bambusest lendõngeridvad leiavad kasutamist ka tänapäeval, kusjuures käsitööna valmistatud eksklusiivsed lendõngeridvad on maailma kõige kallimad ridvad.
Detsember, 2017