Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus), hailiik polaarhailaste (Somniosidae) sugukonna perekonnast polaarhaid (Somniosus). Inglise greenland shark, ground shark, oakettle; saksa Grönlandhai, Eishai; prantsuse laimargue du Groenland; hispaania tollo de Groenlandia; grööni eqalussuaq; islandi hákarl; inuktiti eqalukuakjm; norra håkjerring; rootsi håkäring; soome jäähai, holkeri; vene акула полярная атлантическая.
Kõige põhjapoolsem ja kõige külmalembesem hailiik. Levinud laialt Gröönimaa, Islandi, Kanada, USA, Taani, Saksamaa, Norra ja Venemaa vetes temeperatuurivahemikus 0,6-12 °C. Võib viibida kuni 2200 m sügavusel, suvisel ajal on tavaliselt 180-550 m sügavusel.
Suurim mõõdetud pikkus 730 cm, suurim mass 775 kg, tavaliselt 2,4-4,8 m pikk ja kuni 400 kg raske. Seljauimed väikesed, ogadeta, alused ühepikkused. Sabauime ülahõlma tagaservas sälk. Kohvipruunist sinakashalli või mustani, mõnel on kehal ebaselge heledate täppide vööt.
Pikatoimeline, toitub kaladest, lindudest, hüljestest, selgrootutest ja korjustest. Arvatakse, et peibutab kiiresti ujuvaid kalu ligi silmade külge kinnituvate valgete, võib-olla ka helenduvate parasiitsete aerjalaliste abil. Sigib arvatavasti vivipaarselt, kuigi on kirjeldatud ka ovovivipaarsust. Kuni 10 järglast, sünnipikkus vähemalt 38 cm.
19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi 60-ndate aastateni püüti Gröönimaal ja Islandil aastas kokku kuni 50 000 polaarhaid, seda peamiselt haimaksaõli saamiseks. Tänapäeval on ametlik väljapüük tunduvalt väiksem, vaid 10-20 tonni (24 t 2014. a), kuna haimaksaõlis sisalduvaid vitamiine saadakse teisiti (toodetakse), polaarhai liha on aga kõrge uureasisalduse tõttu värskelt nii mürgine, et ei sobi toiduks ei inimestele ega veokoertele. Ka võib toores hailiha tekitada sööjas tugeva joobe sarnase seisundi – seda söönud veokoerad ei suuda enam seisma jääda. Küll aga süüakse seda kala hapendatuna. Vt hapuhai ehkhákarl.
Vaata lisaks:
Polaarhaid (Somniosus)Hákarl ehk hapuhai