Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Anisakiaas (anisakidoos)

Inimese või looma nakatumine parasiitsete ümarussidega, anisakiididega. Inimesel tekib enamasti nakatunud kalade või kalmaaride söömisest, kuid võib tekkida ka mereimetajate või teiste nakatunud loomade söömisel. Tuntud on traagiline juhtum polaaruurijatega, kes sõid jääkaru liha – mõni neist suri polaarjaamas, mõned jõuti evakueerida ja terveks ravida.

Tuntuimaks ja ohtlikuimaks nakatajaks on heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine), umbes 2 cm pikkune ussike, kelle noorjärke võib olla lõhedes, heeringates, sardiinides, turskades jne. Skandinaavias on hästi tuntud ka tursauss (Pseudoterranova decipiens), keda eesti kalamehed on nimetanud (ebateaduslikult) ka tursa maksalutikaks ja kes on Põhjameres tabatavate turskade maksades nii sage, et mõnes piirkonnas ei õnnestugi tabada puhaste maksadega turskasid. Kalades on nad paari sentimeetri pikkused ussikesed, kes nt tursamaksas on oma „peakestes“ kellavedruna keerdus. Kui maksas on neid palju, siis maksa tavaliselt ka ei kasutata, kui aga mõni üksik, nopitakse parasiidid välja ning maks “läheb käiku”. On väga oluline, et tursamaks kuumutataks seejuures korralikult läbi – konserveerimisel peaksid purgid tursamaksaga olema keevas vees umbes 90 minutit.

Anisakiidide lõpp-peremeesteks on hülged, vaalad ja delfiinid ning neid leidub peamiselt piirkondades, kus liigub ka suuri veeimetajaid. Sattudes inimesse pole nad eriti rahul, sest inimene pole vaal ega delfiin, ja soovides “edasi liikuda” võivad kahjustada (mulgustada) inimese soolestikku – raskematel juhtudel tekitab see tüsistusi, mis põhjustavad surma.

Esmasteks nakatumise tunnusteks (1-12 tundi pärast söömist) on kõhuvalu või iiveldus ja oksendamine. Tõsisemad tervisehäired võivad aga tekkida alles kuni nädala pärast.

Anisakiaasi esineb kõige rohkem Jaapanis, kus see saadakse sušist või sašimist, Lõuna-Ameerikas haigestutakse ceviche’st (kiirmarineeritud värske kala), Euroopas korralikult sooldumata heeringa (nt Hollandis maatjes- ehk neitsiheeringas) või pooltooreks jäänud tursamaksa söömisest.

Läänemere kohalikel kaladel anisakiide reeglina ei esine, kuna nad vajavad oma varases arengujärgus kõrgema soolsusega vett. Küll aga võib anisakiide olla nendel liikidel, kes tulevad vahel läbi Taani väinade Läänemerre Põhjamerest, teoreetiliselt siis heeringatel, lõhedel või turskadel. Anisakis simplex´i esinemine on Läänemeres kõige tõenäolisem tuulehaugil, kes veedab põhiosa oma elust ookeanis ja tuleb meie vetesse vaid kudema.

Peamiselt just anisakiaasi-ohu pärast ei lubata paljudes riikides pakkuda toitlustasutustes roogasid toorest ja läbikülmutamata kalast. Anisakiidid surevad kas sügavkülmutamise (24 tundi temperatuuril -20 oC või kuumtöötluse (vähemalt 1 minut 60 oC) käigus.

Eestis ja Soomes kasvatatud vikerforellidel, siigadel ja tuuradel pole heeringaussi kunagi tuvastatud ja neid on lubatud serveerida ka värskelt, ilma läbikülmutamiseta. Samuti ei ole Anisakis Simplex´it leitud räimedel. Läänemere kaladel ongi anisakiidide esinemise tõenäosus võrdlemisi väike, nt on soome teadlased kuni 2016 aastani leidnud merekaladest vaid 2 korral heeringaussi ühe sugulasliigi.

November, 2017

Vaata lisaks:

Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
Anisakiidid (Anisakidae)
Tursamaks