Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised

Anisakiaas (anisakidoos)

Inimese või looma nakatumine parasiitsete ümarussidega, anisakiididega. Inimesel tekib enamasti nakatunud kalade või kalmaaride söömisest, kuid võib tekkida ka mereimetajate või teiste nakatunud loomade söömisel. Tuntud on traagiline juhtum polaaruurijatega, kes sõid jääkaru liha – mõni neist suri polaarjaamas, mõned jõuti evakueerida ja terveks ravida.

Tuntuimaks ja ohtlikuimaks nakatajaks on heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine), umbes 2 cm pikkune ussike, kelle noorjärke võib olla lõhedes, heeringates, sardiinides, turskades jne. Skandinaavias on hästi tuntud ka tursauss (Pseudoterranova decipiens), keda eesti kalamehed on nimetanud (ebateaduslikult) ka tursa maksalutikaks ja kes on Põhjameres tabatavate turskade maksades nii sage, et mõnes piirkonnas ei õnnestugi tabada puhaste maksadega turskasid. Kalades on nad paari sentimeetri pikkused ussikesed, kes nt tursamaksas on oma „peakestes“ kellavedruna keerdus. Kui maksas on neid palju, siis maksa tavaliselt ka ei kasutata, kui aga mõni üksik, nopitakse parasiidid välja ning maks “läheb käiku”. On väga oluline, et tursamaks kuumutataks seejuures korralikult läbi – konserveerimisel peaksid purgid tursamaksaga olema keevas vees umbes 90 minutit.

Anisakiidide lõpp-peremeesteks on hülged, vaalad ja delfiinid ning neid leidub peamiselt piirkondades, kus liigub ka suuri veeimetajaid. Sattudes inimesse pole nad eriti rahul, sest inimene pole vaal ega delfiin, ja soovides “edasi liikuda” võivad kahjustada (mulgustada) inimese soolestikku – raskematel juhtudel tekitab see tüsistusi, mis põhjustavad surma.

Esmasteks nakatumise tunnusteks (1-12 tundi pärast söömist) on kõhuvalu või iiveldus ja oksendamine. Tõsisemad tervisehäired võivad aga tekkida alles kuni nädala pärast.

Anisakiaasi esineb kõige rohkem Jaapanis, kus see saadakse sušist või sašimist, Lõuna-Ameerikas haigestutakse ceviche’st (kiirmarineeritud värske kala), Euroopas korralikult sooldumata heeringa (nt Hollandis maatjes- ehk neitsiheeringas) või pooltooreks jäänud tursamaksa söömisest.

Läänemere kohalikel kaladel anisakiide reeglina ei esine, kuna nad vajavad oma varases arengujärgus kõrgema soolsusega vett. Küll aga võib anisakiide olla nendel liikidel, kes tulevad vahel läbi Taani väinade Läänemerre Põhjamerest, teoreetiliselt siis heeringatel, lõhedel või turskadel. Anisakis simplex´i esinemine on Läänemeres kõige tõenäolisem tuulehaugil, kes veedab põhiosa oma elust ookeanis ja tuleb meie vetesse vaid kudema.

Peamiselt just anisakiaasi-ohu pärast ei lubata paljudes riikides pakkuda toitlustasutustes roogasid toorest ja läbikülmutamata kalast. Anisakiidid surevad kas sügavkülmutamise (24 tundi temperatuuril -20 oC või kuumtöötluse (vähemalt 1 minut 60 oC) käigus.

Eestis ja Soomes kasvatatud vikerforellidel, siigadel ja tuuradel pole heeringaussi kunagi tuvastatud ja neid on lubatud serveerida ka värskelt, ilma läbikülmutamiseta. Samuti ei ole Anisakis Simplex´it leitud räimedel. Läänemere kaladel ongi anisakiidide esinemise tõenäosus võrdlemisi väike, nt on soome teadlased kuni 2016 aastani leidnud merekaladest vaid 2 korral heeringaussi ühe sugulasliigi.

November, 2017

Vaata lisaks:

Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
Anisakiidid (Anisakidae)
Tursamaks