Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

Anisakiaas (anisakidoos)

Inimese või looma nakatumine parasiitsete ümarussidega, anisakiididega. Inimesel tekib enamasti nakatunud kalade või kalmaaride söömisest, kuid võib tekkida ka mereimetajate või teiste nakatunud loomade söömisel. Tuntud on traagiline juhtum polaaruurijatega, kes sõid jääkaru liha – mõni neist suri polaarjaamas, mõned jõuti evakueerida ja terveks ravida.

Tuntuimaks ja ohtlikuimaks nakatajaks on heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine), umbes 2 cm pikkune ussike, kelle noorjärke võib olla lõhedes, heeringates, sardiinides, turskades jne. Skandinaavias on hästi tuntud ka tursauss (Pseudoterranova decipiens), keda eesti kalamehed on nimetanud (ebateaduslikult) ka tursa maksalutikaks ja kes on Põhjameres tabatavate turskade maksades nii sage, et mõnes piirkonnas ei õnnestugi tabada puhaste maksadega turskasid. Kalades on nad paari sentimeetri pikkused ussikesed, kes nt tursamaksas on oma „peakestes“ kellavedruna keerdus. Kui maksas on neid palju, siis maksa tavaliselt ka ei kasutata, kui aga mõni üksik, nopitakse parasiidid välja ning maks “läheb käiku”. On väga oluline, et tursamaks kuumutataks seejuures korralikult läbi – konserveerimisel peaksid purgid tursamaksaga olema keevas vees umbes 90 minutit.

Anisakiidide lõpp-peremeesteks on hülged, vaalad ja delfiinid ning neid leidub peamiselt piirkondades, kus liigub ka suuri veeimetajaid. Sattudes inimesse pole nad eriti rahul, sest inimene pole vaal ega delfiin, ja soovides “edasi liikuda” võivad kahjustada (mulgustada) inimese soolestikku – raskematel juhtudel tekitab see tüsistusi, mis põhjustavad surma.

Esmasteks nakatumise tunnusteks (1-12 tundi pärast söömist) on kõhuvalu või iiveldus ja oksendamine. Tõsisemad tervisehäired võivad aga tekkida alles kuni nädala pärast.

Anisakiaasi esineb kõige rohkem Jaapanis, kus see saadakse sušist või sašimist, Lõuna-Ameerikas haigestutakse ceviche’st (kiirmarineeritud värske kala), Euroopas korralikult sooldumata heeringa (nt Hollandis maatjes- ehk neitsiheeringas) või pooltooreks jäänud tursamaksa söömisest.

Läänemere kohalikel kaladel anisakiide reeglina ei esine, kuna nad vajavad oma varases arengujärgus kõrgema soolsusega vett. Küll aga võib anisakiide olla nendel liikidel, kes tulevad vahel läbi Taani väinade Läänemerre Põhjamerest, teoreetiliselt siis heeringatel, lõhedel või turskadel. Anisakis simplex´i esinemine on Läänemeres kõige tõenäolisem tuulehaugil, kes veedab põhiosa oma elust ookeanis ja tuleb meie vetesse vaid kudema.

Peamiselt just anisakiaasi-ohu pärast ei lubata paljudes riikides pakkuda toitlustasutustes roogasid toorest ja läbikülmutamata kalast. Anisakiidid surevad kas sügavkülmutamise (24 tundi temperatuuril -20 oC või kuumtöötluse (vähemalt 1 minut 60 oC) käigus.

Eestis ja Soomes kasvatatud vikerforellidel, siigadel ja tuuradel pole heeringaussi kunagi tuvastatud ja neid on lubatud serveerida ka värskelt, ilma läbikülmutamiseta. Samuti ei ole Anisakis Simplex´it leitud räimedel. Läänemere kaladel ongi anisakiidide esinemise tõenäosus võrdlemisi väike, nt on soome teadlased kuni 2016 aastani leidnud merekaladest vaid 2 korral heeringaussi ühe sugulasliigi.

November, 2017

Vaata lisaks:

Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
Anisakiidid (Anisakidae)
Tursamaks