Suur kuldvöötahven (Boops boops)
Suur kuldvöötahven, ka suursilm-kuldvöötahven (Boops boops) on kalaliik ahvenaliste (Perciformes) seltsi merikogerlaste (Sparidae) sugukonna kuldvöötahvenate (Boops) perekonnast.[Inglise bogue; saksa Gelbstriemen; prantsuse bogue; kreeka gopa; itaalia boga; portugali boga; hispaania boga; türgi kupes; araabia bokka, hamreda, hamrouda, moza, sbouga, targhzalt; heebrea goboos; soome boga; vene большеглазый боопс]
Keha piklik, silmad suured, lõugadel rida väikesi 4-5 sälguga hambaid. Ülapool roheline või pruun, hõbejatel külgedel kitsad kuldsed pikitriibud. Rinnauime aluse ülaservas väike tume laik. Pikkus kuni 36 cm. Mandrilaval, harilikult rannikuvööndis, öösel pinnakihis. Emaste sugu harilikult muutub. Koeb Atlandi ookeanis III-V ja Vahemere lääneosas IV-V.1
Loode-Aafrika rannikul moodustab suuri töönduslikke koondisi. Töönduslikult püüavad teda ka Vahemeremaade kalurid. See on üsna väike kala, pikkusega harva üle 20 cm. Sugunäärmetes on nii emas- kui isasalge, millest enamasti kujuneb välja üks. Toiduks kasutab suursilm-kuldvöötahven taimi, taimset planktonit ja vähesel määral põhjaloomi.2
Levila Ida-Atlandis Norrast Angoolani, ümber saarte (Assoori, Kanaari, Madeira, Cape Verde), ka Biskaia lahes; Vahemeres, harvemini Mustas meres.
Aastane väljapüük (2000-2012) vahemikus 26 500 - 40 800 tonni. Suurimateks püüdjateks Kreeka ja Hispaania.
Turustatakse värskelt, külmutatult, suitsutatult ja vinnutatult. Valmistatakse kalajahu ja kalaõli. Kasutatakse söödana tuunipüügil.
Allikad:
1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
2 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Boops boops FAO.org
Boops boops Wikipedias (inglise)
September, 2014