Kirju pakslaup ehk jämepea (Hypophthalmichthys nobilis)
Kirju pakslaup ehk jämepea (Hypophthalmichthys nobilis), kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna kriipsuulaste (Xenocyprinae) alamsugukonna pakslaupade perekonnast. Inglise bighead carp; saksa Marmorkarpfen; prantsuse carpe à grosse tête; hispaania carpa cabezona; jaapani kokuren; tai pla song hea; läti raibais platbieris; leedu margasis plasiakaktis; soome marmoripaksuotsa; vene пестрый толстолобик.
Mage- ja riimveeline; bentopelagiline, potamodroomne. Pikkus kuni 146 cm (SL), tavapikkus 60 sm (TL), suurim publitseeritud mass 40 kga, eluiga kuni 20 a.
Algne levila Hiina jõgedes Amuurist lõuna pool, kuid teda on veekogude taimevohamise tõrjumiseks asustatud Euroopasse, Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse ja mitmetesse Aasia riikidesse (India, Pakistan jt). Kohati (nt USAs) on jämepea muutunud invasiivseks liigiks, kes ohustab kohalikku kalastikku. Alates 2010. aastast on keelatud jämepead USA-sse sisse viia. Elusa jämepea müümine on aga keelatud nt Kanadas. Surmatud jämepea müük on lubatud, kuid paljud Aasia taustaga kodanikud eelistavad osta jämepead just nimelt elusana.
Sarnaneb hariliku pakslaubaga, kuid tal on suurem pea, pikemad ja tumedamad rinnauimed ning kehal pruunid tähnid. Sööb nii taimi kui ka zooplanktonit. Ristub kergesti pakslaubaga. Erineb harilikust pakslaubast selle poolest, et ei hüppa müra korral veest välja.
Liha on valge ja üsna maitsev, selles on vähem fileesiseseid roodusid kui nt karpkalas. Põhja-Ameerikas on jämepea siiski toidukalana alahinnatud, kuivõrd tema nimetuses on sees sõna carp, aga kõikidesse carp’idesse suhtutakse sealmail jahedalt.
Aasias (peamiselt Hiinas) kasvatatakse jämepead palju: 2013. a 3,06 miljonit tonni, millega jämepea on maailma vesiviljeluses seitsmendal kohal.
Eestis on jämepead kasvatatud asustusmaterjaliks Härjanurme kalatalus.
Viimati: märts, 2020
Vaata lisaks:
Harilik pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix)Pakslaubad (Hypophthalmichthys)