Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)

Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella) on kalaliik, mis kuulub karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi päriskarpkalaliste  (Cyprinoidei) alamseltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonda Squaliobarbinae. Ainus liik oma perekonnas.

[Inglise grass carp, white amur; saksa Graskarpfen, Weisser Amur; prantsuse carpe herbivore, chinoise, amour blanc; hispaania carpa china; jaapani sougyo; malai kap rumput, tongsan; tai pla chao heu; pärsia amoor; läti baltais amurs; leedu baltasis amuras; soome ruohokarppi; vene Белый амур]



Valgeamuuri keha on väljavenitatud ja pea suhteliselt väike. Ninamik on väga lühike ja pikkus võrdne või lühem silma läbimõõdust. Suu on alaseisune ja suu ümber poised puuduvad. /---/
Valgeamuur peab oma energiavajaduse rahuldamiseks sööma suure koguse veetaimi; täiskasvanuna sööb ta päevas kolm korda niipalju, kui ta ise kaalub. /---/ Eriti valiv valgeamuur toidu suhtes ei ole. Nooremana sööb ta palju niitvetikaid; vanemas eas nende osatähtsus langeb. Piisava asustustiheduse korral on see liik võimeline 1–2 aasta jooksul veekogus kogu taimestiku hävitama.
/---/ Huvitav on fakt, et kõige suurem Võrtsjärvest väljapüütud kala, mis on dokumenteeritud, ongi just valgeamuur. Tolle rekordkala püüdis välja 2004. aasta lõpus kalur Aivar Kärp ja see kaalus 19,9 kg, olles 112 cm pikk. Vanuseks määrati tal 20 aastat. Valgeamuuri on Võrtsjärvest tabatud varemgi – 2001. aasta suvel püüti 17 kg kaalunud isend, kel oli pikkust üle meetri. /---/
Eestisse toodi valgeamuurid 1980.-nda-te aastate esimesel poolel ja siis kasvatati neid peamiselt Narva elektrijaamade juures olevates soojaveekanalites paiknevates sumpades. Üksikud meie suurtest järvedest püütud valgeamuuri isendid on suure tõenäosusega jooksikud Narva kalamajanditest. /---/ Mõned sealt „jooksma pääsenud“ valgeamuurid on hiljem välja püütud Peipsist ja Võrtsjärvest. Teadaolevalt on mõned kalad asustatud ka 1980.-ndatel ka Vagula järve, kuid nende saatuse kohta andmed puuduvad.
/---/
Viimasel ajal on välismaal veekogudesse taimestiku kontrolli eesmärgil hakatud asustama triploidseid valgeamuure, kes on steriilsed ja seega puudub kartus, et nad kontrollimatult paljunema hakkaksid. Triploidseid valgeamuure saadakse marja lühiajalisel töötlemisel kõrgema temperatuuri või rõhuga. /---/ Huvitav on fakt, et valgeamuuri saab meelitada 600-1000 Hz heli abil koonduma heliallika lähedusse ja see hõlbustab kalade väljapüüki, mis muidu selle kalaliigi puhul on küllaltki raske."3 

"Laialt levinud Ida-Aasias Amuurist Lõuna-Hiinani. /---/ Selg on rohekas- või kollakashall, küljed tumekuldsed. Lõik soomused (välja arvatud ainult kõhtmised) on ääristatud tumeda randiga. Kõht on helekuldne. Selja- ja sabauim on tumedad, kõik teised uimed heledamad. Silma vikerkest on kullakarva, kõhukelme tumepruun. Maimueast väljajõudnud valgeamuur sööb peaaegu eranditult ainult kõrgemat (nii veealust kui ka maismaal kasvavat) taimestikku, rännates selleks luhajärvedesse ja üleujutatud rohumaadele. Seda silmas pidades kutsutakse teda ka rohukarbiks. Tugevasti hambulised. mälumispinnal pikivaoga varustatud neeluhambad peenestavad toitu hästi. Sooltoru on pikk, kehast 2-3 korda pikem. Valgeamuuri söömapiirkondfa on kerge leida hanede ja partide väljaheidet meenutavate ekskrementide järgi, mis massiliselt veepinnal ujuvad. Valgeamuuri kasvutempo on kiire, igal aastal kasvab ta ligi 10 cm võrra pikemaks. /---/
Valgeamuur talvitumise ajal ei toitu. Süvikutes viibivad talvitumiskoondised võivad olla üsna suured. Sel perioodil eritab valgeamuuri nahk palju lima. Pärivoolu kanduvad limaniidid, mida kalurid nimetavad makaronideks, on kergesti märgatavad ja nende järgi saab talvitumiskoondisi üles leida. Valgeamuur on maitsva ja rasvase lihaga väärtuslik töönduskala. Teda kasvatatakse juba ammugi Hiina ja kogu Kagu-Aasia (kaasa arvatud Indoneesia) tiigimajandites. Nagu pakslauba ja mõne teisegi vääriskala puhul, nii püütakse ka valgeamuuri vastseid looduslikest veekogudest ja asustatakse seejärel tiikidesse. Tiikides kasvatamise vältel on valgeamuur kõigesööja, kes toitub pehmest veealusest taimestikust, katkub ära kõvataimestiku, pilliroo ja hundinuia noored kasvud, kasutab meelsasti mitmesugusest maismaataimestikust valmistatud lisatoitu; ta tarbib ka loomset toitu, nagu väikesi kalu, usse, putukavastseid, samuti sellist tehissöötta, nagu õlikoogid ja kliid."1

FishBase's suurim pikkus 150 cm, suurim kaal 45 kg ja pikim eluiga 21 a.

Euroopasse on valgeamuuri toodud tiigimajanditesse peamiselt veetaimede vohamist pidurdama, samuti soojuselektrijaamade jahutustiikidesse, mis tavaliselt kipuvad veetaimestikku liialt täis kasvama.

Valgeamuuri on asustatud ka USA veekogudesse, samuti Uus-Meremaale, Jaapanisse, Taiwanile, Filipiinidele, Mehhikosse ja mujale.

Väljapüük loodusest oli 21. saj. algusaastatel 21 000 - 31 000 tonni, mille püüdis peamiselt oma vetest Egiptus.
Hoopis suuremal määral saadakse valgeamuuri kalakasvatustest: 2012. a juba üle 5 miljoni tonni2, mis kasvatatakse peamiselt Hiinas - valgeamuur on kaaluliselt maailmas enimkasvatatav kalaliik.  

FishBase's suurim pikkus 150 cm, suurim kaal 45 kg ja pikim eluiga 21 a.

Valgeamuuri kasvatatakse ka Eestis Härjanurme kalatalus: ca 1 tonn kaubakalaks + noorkala müügiks. 

Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
2 FAO andmestik 2012.
3 A. Tuvikene. Valgeamuur. Ajakiri Kalastaja nr 55.
Grass carp Wikipedias (inglise)
Ctenopharyngodon idella FishBase's (september, 2014) 
September, 2014

Vaata lisaks:

Amuurid
Herbivoor
Õngitsemine+
Amuurlased (Squaliobarbinae)
Karpkalalased (Cyprinidae)