Vahuu (Acanthocybium solandri)
Vahuu (Acanthocybium solandri) on kalaliik ahvenaliste seltsi makrelllaste (Scombridae) sugukonnast. Ainus liik perekonnas Acanthocybium.[Inglise wahoo; saksa Wahoo; prantsuse thazard-bâtard; hispaania peto; soome raitamakrilli; vene ваху]
Sarnaneb kuningmakrellidega, kuid ninamik on pikem ja ühepikkune ülejäänud peaga.
"Pika ninamikuga sihvakas kala, kelle külgedel on ligi 30 tumedat ristivööti. Erinevalt ülejäänud makrellastest puuduvad sellel liigil täielikult lõpusepiid, lõpuselehekesed aga kasvavad kokku omapäraseks moodustiseks. Suuremad vahuu isendid on ligi 2 m pikad ja kaaluvad kuni 60 kg. See pelaagiline kala elab üksikute isenditena ega moodusta parvi. Kõikides soojades meredes esineva vahuu levila on tsirkumtroopiline. Kõige sagedamini kohatakse teda ranniku lähedal —shelfialal ja mandrinõlva kohal, kuid mõnikord püütakse ka avaookeanis. Vahuu hoidub pelagiaali kõige ülemisse kihti ja võib väga kiiresti ujuda: terava sööstu momendil kuni 77 km tunnis. Selle liigi toiduobjektid on veepinna läheduses elavad kalad — stauriidlased, väikesed tuunikalad jt., aga ka kalmaarid."1
Atlandi, India ja Vaikse ookeani troopilistes ja subtroopilistes vetes.
Euroopa vetest on püütud ainult üks, Palermos säilitatav muuseumieksemplar.2
FishBase's suurim pikkus 250 cm (tavapärane 170 cm), kaal kuni 83 kg.
Aastane töönduslik väljapüük vahemikus 3000 - 4000 tonni (Bermuda, Cape Verde, Sri Lanka, Taiwan jt). Enamasti ei püüta vahuud sihipäraselt, vaid tabatakse kaaskalana tuunikala püügil. Küll aga on vahuu hinnatud spordikala - peamiseks püügiviisiks trolling.
Vahuu valget või hallikat, õrna ja samas tihedat liha hinnatakse kulinaarias väga kõrgelt, seda praetakse, küpsetatakse, hautatakse, temast keedetakse kalasuppi. Maitselt sarnane makrelliga. Vahuu mari sarnaneb väliselt keta marjaga.
Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
2 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Acanthocybium solandri FishBase's (august, 2014)
Wahoo Wikipedias (inglise)
August 2014