Kalapeedia Otsing Kaastöö

[Inglise bigeye tuna; saksa Großaugenthun; prantsuse thon obèse; hispaania patudo; soome isosilmätonnikala; vene большеглазый тунец] 

Teine seljauim, pärakuuim ja rinnauim pole pikenenud, rinnauim ulatub kohakuti teise seljauime alguspunktiga. Pärakuuime lisauimekesed kollased, musta servaga, sabauim valge randita. Pikkus 2,39 m (170,32 kg). Epipelagiaalis ja sügavamal (kuni 250 m). Tõenäoliselt koeb troopilistes vetes aasta ringi. ¹

"Laialt levinud kõigi ookeanide troopilistes ja subtroopilistes piirkondades ja hoidub kõikjal küllalt suurde sügavusse (kuni 200 m ja enamgi). Pinnakihis elutsevad vaid selle liigi noored isendid, kes moodustavad küllalt tihedaid parvi. Suguküpsed kalad elavad tõenäoliselt üksikult. Suursilm-tuuni sigimine toimub troopikavöötmes aastaringselt. /---/

Suursilm-tuun sööb üsna mitmesuguseid loomi. Eriti suure tähtsusega on selle liigi toidus süvaveelised ja poolsüvaveelised kalad — õgijad, saaghammaskalad, helendkõhud, gempüüllased, aga ka kalmaarid, pelaagilised kaheksajalad, suured krevetid. Esimese eluaasta lõpuks on suursilm-tuun 45—50 cm, kolmeaastaselt 70 cm ja kuueaastaselt 155 cm pikkune, suguküpseks saab 90—100 cm pikkuselt. Selle liigi kõige suurem teadaolev eksemplar püüti Peruu rannikul, ta pikkus oli 2,36 m ja kaal 197 kg."²

Sellel sajandil on aastane väljapüük olnud suurusjärgus 380 000 - 510 000 tonni. Suurimad püüdjad on Taiwan, Indoneesia, Jaapan, Ecuador, Korea, Filipiinid, Uus-Guinea, Gaana, Hiina.

Peamiseks turuks on Jaapan, kus suursilm-tuuni kasutatakse peamiselt sashimi valmistamiseks. Lõuna-Ameerikas toodetakse noortest tuunidest konserve, millede maitse sarnaneb veiselihaga.

Allikad:

¹ P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

² Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Thunnus obesus FishBase's (august, 2014)

Bigeye tuna Wikipedias (inglise)

August, 2014