Otsingu tulemused:

1. Áfruvvá / Akkruva (saami merineitsi)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
6. Aadria meri
7. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
8. Aafrika gissu (Nemoossis belloci)
9. Aafrika mantelhai (Chlamydoselachus africana)
10. Aafrikaparrakad (Enteromius)
11. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
12. Abaja laht
13. Abajaloik
14. Abakala (Ballerus ballerus)
15. Aberdeeni rümp (globster Põhja-Šotimaal)
16. Abruka
17. Abula pank
18. Adler
19. Admiraliteedi bassein
20. Adrud (Fucus)
21. Aegna
22. agarik
23. Ah-Een-Meelow (meremadu Uus-Guineal)
24. Ahersuud (Achondrostoma)
25. Ahuna ehk Swamfisk (kala keskaegsetes bestiaariumides)
26. Ahvangerjas (Simenchelys parasitica)
27. Ahven (Perca fluviatilis)
28. Ahvenameri
29. Aiu (Plecoglossus altivelis)
30. Aju- ja pagunähtus
31. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
32. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
33. Akvanaut
34. Alajõe küla
35. Alajõe vald
36. Alaska laht
37. Aleuudi süvik
38. Alk (Alca torda)
39. Allosmer (Allosmerus elongatus)
40. Aloosad (Alosa)
41. Altja küla
42. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
43. Ameerika angerjas (Anguilla rostrata)
44. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
45. Ameerika homaar (Homarus americanus)
46. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
47. Ameerika merijänes (Hydrolagus colliei)
48. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
49. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
50. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
51. Amundseni meri
52. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
53. Anšoovised (Engraulis)
54. Anšoovislased (Engraulidae)
55. Andamani meri
56. Angerjalised (Anguilliformes)
57. Angerjapüük Eestis
58. Angerjas (Anguilla anguilla)
59. Angerjas (pärimus)
60. Angulas
61. Antšoad (Anchoa)
62. Antšooviad (Anchovia)
63. Antšovetid (Cetengraulis)
64. Antšoviellid (Anchoviella)
65. Antarktika
66. Antarktika krill
67. Antsülusjärv
68. Apšeron
69. Araabia meri
70. Arafura meri
71. Arakaanlased (Aracanidae)
72. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
73. Ariidne kliima
74. Ariste laht
75. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
76. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
77. Astelhaid (Centrophorus)
78. Astelraid (Dasyatis)
79. Astelraid 3 (Hemitrygon),
80. Astelraid 4 (Hypanus)
81. Astelraid 5 (Telatrygon)
82. Astelraid 6 (Fontitrygon)
83. Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
84. Ateriinilised (Atheriniformes)
85. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
86. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
87. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
88. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
89. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
90. Atlandi purikala (Istiophorus albicans)
91. Atlandi sidrunhai (Negaprion brevirostris)
92. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
93. Atlandi tuur Eestis
94. Atlandi tuur liiginimena
95. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
96. Atlandiraid (Atlantoraja)
97. Atlantis
98. aul
99. Austraalia angerjas (Anguilla australis)
100. Austraalia habehai (Orectolobus maculatus)
101. Austraalia hammassabahai (Figaro boardmani)
102. Austraalia saagrai (Pristis microdon)
103. Austraalia täpikhai (Asymbolus analis)
104. Avamere ateriin (Atherina hepsetus)
105. Avameri (ulgumeri)
106. Avatša abajas
107. Avatša laht
108. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
109. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
110. Ayia Napa (merekoletis Küprosel)
111. Baer
112. Baffini saar
113. Baidarata laht
114. Baikal
115. Baikali omul (Coregonus migratorius)
116. Baleaari puurangerjas (Ariosoma balearicum)
117. Balkani poolsaar
118. Banksi saar
119. Barbados
120. Barents Willem
121. Barentsi meri
122. Barmouthi koletis (veekrüptiid Wales'is)
123. Batüskaaf
124. Beaufort Francis
125. Beauforti meri
126. Bellingshauseni meri
127. Bengali laht
128. Benguela hoovus
129. Bentaal
130. Beringraid (Beringraja)
131. Bermuda
132. Big-game kalapüük
133. Biskaia laht
134. Bismarcki saarestik
135. Bonga (Ethmalosa fimbriata)
136. Boobrie (krüptiid šoti folklooris)
137. Boora
138. Bornholm
139. Brac
140. Brasiilia hoovus
141. Bretagne'i poolsaar
142. Briis
143. Bristoli laht
144. Bucca / Bucka (veeolend Suurbritannias korni folklooris)
145. Buenos Aires
146. Bunzi / Mpulu Bunzi / Phulu Bunzi (Kongo veevaim ja vihmajumalanna)
147. Bunyip (koletis Austraalias)
148. Burgeri imisuu (Eptatretus burgeri)
149. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
150. Cabdorosaurus (veekrüptiid)
151. Canvey saare elukas (veekrüptiid Inglismaal)
152. Capri
153. Carpentaria laht
154. Chiloé merihobune
155. Colossal Claude / Koletis Marvin (merekoletis USA rannikuvetes)
156. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
157. Cook James
158. Daagon (Mesopotaamia jumal)
159. Daaniod (Danio)
160. Dajell (Dayella malabarica)
161. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
162. Dalmaatsiarannik
163. Deltarannik
164. Demersaalsed kalad
165. Devaariod (Devario)
166. Dewi Lanjar (Indoneesia merejumalanna)
167. Diby järv / Dibyträske (Dibö järv, Träski järv)
168. Dirhami laht
169. Doc Cuoc (jumal Vietnamis)
170. Dofleini kaheksajalg (Enteroctopus dofleini)
171. Draakonkuningas Munmu (Korea valitseja VII sajandil)
172. Dugong (Dugong dugon)
173. Ebaharjasuim (Pseudosetipinna haizhouensis)
174. Ebakonuangerjad (Pseudomyrophis)
175. Ehisangerjad (Callechelys)
176. Eistuk
177. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
178. El Niño
179. Elu Läänemeres (raamat)
180. Emakala (Zoarces viviparus)
181. Encantado (libadelfiin Lõuna-Ameerika mütoloogias)
182. Eril (soril) käimine
183. Eru laht
184. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
185. Euroopa ateriin (Atherina presbyter)
186. Euroopa hõbekala (Argentina sphyraena)
187. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
188. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
189. Eveeni-evengi kalaroad
190. Fjordrannik
191. Friikala
192. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
193. Galaksid (Galaxias)
194. Galilea tilaapia (Sarotherodon galilaeus)
195. Giglioli vaal (Amphiptera pacifica)
196. Gilaturbid (Exoglossum)
197. Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
198. Golfi hoovus
199. Gorbuuša (Oncorhynchus gorbuscha)
200. Graavikala
201. Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus)
202. Grööni tursk (Gadus ogac)
203. Gunakadeit (merekoletis tlingiti mütoloogias)
204. Gurangatš (Austraalia vikerkaaremao versioon)
205. Haabju
206. Haamerhai (Eusphyra blochii)
207. Haapsalu laht
208. Habehaid (Orectolobus)
209. Haff
210. Hagepüük
211. Hai kultuskalana
212. Haid kulinaarias
213. Haietlik (piksemadu nutka mütoloogias; Põhja-Ameerika looderannik)
214. Haldi sadam
215. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
216. Hall ümarküüskala (Nemadactylus macropterus)
217. Hallhüljes (Halichoerus grypus)
218. Hallmerikukk (Eutrigla gurnardus)
219. Hallutsinogeensed kalad
220. Hammasraid (Dentiraja)
221. Hantu Belangkas (kummituskrabi Malaisias)
222. Hara laht
223. Harilaid (poolsaar)
224. Harilik astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca)
225. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
226. Harilik haug, haug (Esox lucius)
227. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
228. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
229. Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)
230. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
231. Harilik koerhai (Scyliorhinus canicula)
232. Harilik lapšaakala (Salangichthys microdon)
233. Harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos)
234. Harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus)
235. Harilik merikeel (Solea solea)
236. Harilik meripuuk (Scorpaena porcus)
237. Harilik molva (Molva molva)
238. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
239. Harilik pihklane (Myxine glutinosa)
240. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
241. Harilik saagrai (Pristis pristis)
242. Harilik saagsabahai (Galeus melastomus)
243. Harilik tuun (Thunnus thynnus)
244. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
245. Harjasuimed (Setipinna)
246. Harju alamvesikond
247. Harjusepüügist Skandinaavias
248. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
249. Haug püügikalana
250. Haugangerjad (Muraenesox)
251. Haugangerlased (Muraenesocidae)
252. Haugasraid (Aetobatus)
253. Haugparrakad (Luciobarbus)
254. Havmann (meri-mees Norra folklooris)
255. Hedammu (hurri merekoletis)
256. Heeringad (Clupea)
257. Heeringakesed (Herklotsichthys)
258. Heeringlased (Clupeidae)
259. Heleraid (Leucoraja)
260. Helkteibikud (Luxilus)
261. Hellamaa laht
262. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
263. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
264. Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)
265. Hoovus
266. Horadandiad (Horadandia)
267. Hullo laht
268. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
269. Huntangerjas ehk angerhunt (Anarhichthys ocellatus)
270. Huulhaid (Hemiscyllium)
271. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
272. Hõbekalad (Argentina)
273. Hõbekoger (Carassius gibelio)
274. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
275. Hõbeserv-hallhai (Carcharhinus albimarginatus)
276. Hõbeteibid (Notropis)
277. Hõbeteibid 2 (Notropis)
278. Härghailised (Heterodontiformes)
279. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
280. Härjapearaid (Rhinoptera)
281. Hülgepaat
282. Hülglased (Phocidae)
283. Idaheeringas (Clupea pallasii)
284. Iilastuli
285. Ikuchi / ikuiji / ayakashi (merekoletis Jaapani mütoloogias)
286. Ilišad (Ilisha)
287. Imikarbid (Catostomus)
288. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
289. Indo-Vaikne ookeaniala
290. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
291. Ino / Leukothea (kreeka merejumalanna)
292. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
293. Irvangerjad (Xenomystax)
294. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
295. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
296. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
297. Jõeanšoovised (Lycengraulis)
298. Jaapani anšoovis (Engraulis japonicus)
299. Jaapani angerjas (Anguilla japonica)
300. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
301. Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi)
302. Jaapani homaar (Metanephrops japonicus)
303. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
304. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
305. Jaapani veenuskarp (Venerupis philippinarium)
306. Jengu (veevaim Aafrikas)
307. Jersey saar
308. Joll
309. Jordan, David Starr
310. Juhan Sütiste (laev)
311. Julla
312. Juppangerjad (Chiloconger)
313. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
314. Jämesabaraid (Urolophus)
315. Järvekülg, Arvi
316. Järvepall (Aegagropila linnaei)
317. Jääpüük
318. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
319. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
320. Kaalupi laht (Kaalupea laht, Lindulaht)
321. Kaarmise järv (Karmise järv)
322. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
323. Kagutrullid (Traccatichthys)
324. Kahvatu laht
325. Kajakad (Larus)
326. Kaksikud ja lõhed looderanniku indiaanlastel
327. Kakstoon-väätangerjas (Chlopsis bicolor)
328. Kala inimtoiduna
329. Kalaan (Enhydra lutris)
330. Kalade ränded
331. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
332. Kalapaat
333. Kalaparv
334. Kalatõke
335. Kalavõrk
336. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
337. Kallaspapp
338. Kalur
339. Kamiike hime / himeuo (prohvetkala Jaapanis)
340. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
341. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
342. karikloomad
343. Karjatse meri / Bäckesjoen (Karjatsimeri, Karjase järv)
344. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
345. Karpkalakasvatus Eestis
346. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
347. Kase laht (ka Ennu laht, Kasse laht)
348. Kasse laht
349. Kassiksaarmas (Lontra felina)
350. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
351. Kaugida merihunt ehk beringi merihunt (Anarhichas orientalis)
352. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
353. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
354. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
355. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
356. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
357. Kefaalilised (Mugiliformes)
358. Kelluraid (Aptychotrema)
359. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
360. Keta (Oncorhynchus keta)
361. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
362. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
363. Kihvkalad (Dissostichus)
364. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
365. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
366. Kilbikhaid (Parmaturus)
367. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
368. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
369. Kilud (Sprattus)
370. Kiluvõrk
371. Kirihaid (Holohalaelurus)
372. Kirikulaht
373. Kirju trematoom (Trematomus bernacchii)
374. Kirpvähilised
375. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
376. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
377. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
378. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
379. Koakun-klun (veeküpriid Roheneemesaartel)
380. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
381. Koerhaid (Scyliorhinus)
382. Koger (Carassius carassius)
383. Kogerparrakad (Carasobarbus)
384. Koha (Sander lucioperca)
385. Koiliad (Coilia)
386. Kolga lahe saared
387. Kolga laht
388. Kollangerjad (Aplatophis)
389. Kolmogalased (Triacanthidae)
390. Koltse järv (Koltsi järv)
391. Konosir (Konosirus punctatus)
392. Konuangerjad (Myrophis)
393. Koolmekalad (Erimyzon)
394. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
395. Koostangerjad (Echiophis)
396. Korea hongeorai (Hongeo koreana)
397. Korikad (Corica)
398. Kotkasraid (Myliobatis)
399. Krabihüljes (Lobodon carcinophagus)
400. Kreeka merejumalad
401. Kriipsuud (Xenocypris)
402. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
403. Kuhli punapuuk (Pontinus kuhlii)
404. Kuiv
405. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
406. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
407. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
408. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
409. Kuninglõhe ehk tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha)
410. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
411. Kurk
412. Kushtaka / Kooshdakhaa (olend Põhja-Ameerikas tlingiti folklooris)
413. Kutsar-pagrus (Pagrus auriga)
414. Kutum (Rutilus kutum)
415. Kuukala (Mola mola)
416. Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)
417. Kõblasninalased (Callorhinchidae)
418. Kõhrsuud (Chondrostoma)
419. Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
420. Kärphaid (Mustelus)
421. Käsmu järv
422. Kääbus-meripuuk (Scorpaena loppei)
423. Käärtrullid (Schistura)
424. Käärtrullid (Schistura) 2
425. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
426. Küüsuimlased (Cheilodactulidae)
427. Lõherahvad
428. La Niña
429. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
430. Laguun
431. Lahitshaid (Hemitriakis)
432. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
433. Laialepa laht (Junkrulaht, Junkru laht)
434. Laid
435. Laidrannik
436. Laisaba-gnoomhai (Squaliolus laticaudus)
437. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
438. Laisuumureenid (Channomuraena)
439. Lameuimed (Homaloptera)
440. Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)
441. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
442. Landilugu: Toby
443. Langustlased (Palinuridae)
444. Latikas (Abramis brama)
445. Latikas pärimuses
446. Latimeeriad (Latimeria)
447. Lauter
448. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
449. Lendkalad
450. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
451. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
452. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
453. Lestad (Platichthys)
454. Lestapüük
455. Lestavõrk
456. Liblikraid (Gymnura)
457. Liftahvenad (Helicolenus)
458. Lihlviki (Lihl-viki)
459. Liivhailased (Odontaspididae)
460. Liivi laht
461. Limaan
462. Limaanrannik
463. limakala 1
464. limakala 2
465. Limneameri
466. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
467. Lintsabalased (Trichiuridae)
468. Lippkarbid (Carpiodes)
469. Lipupüük
470. Litoraal
471. Lodi (pargas)
472. Logardraid (Rhinobatos)
473. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
474. Logardraid 3 (Pseudobatos)
475. Lohja järv
476. Loivalised (Pinnipedia)
477. Lonthülged (Mirounga)
478. Looded
479. Lovett (Lovettia sealii)
480. Lu Ting / Lo Ting / Luting (inimkala Hiina folklooris)
481. Luitsangerjad (Nettenchelys)
482. Luts (Lota lota)
483. Luts (pärimus)
484. Lutsu seisundist Euroopas
485. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
486. Lõhepüük
487. Lõhevõrk
488. Lõpe järv (Lõpejärv)
489. Lõpemeri
490. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
491. Lõunaraid (Zearaja)
492. Lõunatindid (Retropinna)
493. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
494. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
495. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
496. Läänemeri
497. Läänesaarte alamvesikond
498. Lüllelaht (Lülle laht)
499. Mõrd
500. Mölliangerjad (Panturichthys)
501. maasäär
502. Madal
503. Madeira sardinell (Sardinella maderensis)
504. Mailid
505. Makrell ehk harilik makrell ehk Atlandi makrell ehk skumbria (Scomber scombrus)
506. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
507. Mama Qucha / Mama Cocha (inkade vee-ema)
508. Mami Wata / Mammy Water (veejumalus Aafrikas ja Kariibidel)
509. Man
510. Mandrilava
511. Mandrinõlv
512. Manhuad (Jenkinsia)
513. Mareensiig (Coregonus maraena)
514. Margygr (merekoletis Norra mütoloogias)
515. Marinistika
516. Maskraid (Neotrygon)
517. Mastopogon (kalaliik bestiaariumides)
518. Masu ehk sima (Oncorhynchus masou)
519. Matšueelid (Opisthonema)
520. Matsalu alamvesikond
521. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
522. Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
523. Mehhiko sileselgrai (Springeria folirostris)
524. Menhedenid (Brevoortia)
525. Merekoletised
526. Mereline kliima
527. Merelinnud
528. Meriahvenad (Sebastes)
529. Meriangerjad (Conger)
530. Meriangerlased (Congridae)
531. Merihunt (Anarhichas lupus)
532. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
533. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
534. merikapsas
535. Merikeellased (Soleidae)
536. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
537. Merikurat (Lophius piscatorius)
538. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
539. Meriluts (Brosme brosme)
540. Merilõvi (Otaria flavescens)
541. Meripühvel (Taurulus bubalis)
542. Meririst (Aurelia aurita)
543. Merisarvikud (Mobula)
544. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
545. Merisutt (Petromyzon marinus)
546. Meritint (Osmerus eperlanus)
547. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
548. Meriveiselised (Sirenia)
549. Merlang (Merlangius merlangus)
550. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
551. Mesefen (gruusia mererahvas)
552. Minakši (jumalanna hinduismis)
553. Mistraal
554. Mjer-iza / vjed-iza / mjer-toti (liivi veehaldjas)
555. Mohni
556. Moiva (Mallotus villosus)
557. Mokkparrakad (Labeobarbus)
558. Molvad (Molva)
559. Morgawr (merekoletis Inglismaal)
560. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
561. Morilased (Moridae)
562. Morjana (slaavi merevaim, merejumalus)
563. Morvong (Nemadactylus douglasii)
564. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
565. Mudaangerjad (Pythonichthys)
566. Mudagalaksid (Neochanna)
567. Muikangerjad (Promyllantor)
568. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
569. Mullutu-Suurlaht
570. Must marliin (Istiompax indica)
571. Must okishai (Centroscyllium fabricii)
572. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
573. Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)
574. Mõrtsuklained
575. Mõõkdelfiin (Orcinus orca)
576. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
577. Mürgised kalad
578. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
579. Nürisuumureenid (Echidna)
580. Naale laht (Naelelaht, Naelalaht)
581. Naaskelraid (Pastinachus)
582. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
583. Naissaar
584. Napplõuad 2 (Garra)
585. Narmashaid (Cirrhoscyllium)
586. Narmasmokad (Labeo)
587. Narva veehoidla
588. Narval (Monodon monoceros)
589. Navaaga (Eleginus nawaga)
590. Navigatsioonimärk
591. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
592. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
593. Nerka (Oncorhynchus nerka)
594. New Riveri lahe korjus (globster USAs)
595. Niituimlutslased (Physidae)
596. Ninaraid (Rhinoraja)
597. Njord (skandinaavia merejumal)
598. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
599. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
600. Nokoomised (Nocomis)
601. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
602. Noodapüük
603. Noot
604. Nootkond
605. Norjasdaaniod (Opsaridium)
606. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
607. Nugahammashai (Scymnodon ringens)
608. Nugakala (Pelecus cultratus)
609. Nugishaid (Triakis)
610. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
611. Nure onago / nure hanayome (olend Jaapani folklooris)
612. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
613. Nurg (Blicca bjoerkna)
614. Nuudelangerjad (Neoconger)
615. Nuudelkalad (Salanx)
616. Nuutraid 5 (Pateobatis)
617. Nuutraid 6 (Urogymnus)
618. Nääk
619. Nöbiraid (Okamejei)
620. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
621. Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
622. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
623. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
624. Ogahaid (Squalus)
625. Ogapõskne vähk (Orconectes limosus)
626. Oherdangerjad (Brachysomophis)
627. Ojamaa (Gotland)
628. Okisrai (Platyrhinoidis triseriata)
629. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
630. Omul (Coregonus autumnalis)
631. Orissaare sadam
632. Orjaku sadam
633. Orkaan
634. Osmussaar
635. Paadimeister
636. Paatkond
637. Padumere rannik
638. Padur
639. Pakri laht
640. Pakrirootslaste elust
641. Pakssabaraid (Trygonoptera)
642. Pania (merineitsi Uus-Meremaa folklooris)
643. Pannraid (Zanobatus)
644. Pardapuu
645. Pardhaid (Parascyllium)
646. Pardpuntiused (Barbodes)
647. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
648. Pariacaca (veejumal Peruu inkade mütoloogias)
649. Parras
650. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
651. Pehmehai (Mollisquama parini)
652. Peitsilmangerjad (Caecula)
653. Pelagiaal
654. Pellonad (Pellona)
655. Pellonulad (Pellonula)
656. Peremärk
657. Peruu anšoovis (Engraulis ringens)
658. Peruu matšeet (Ethmidium maculatum)
659. Pettai, Elmar Voldemar
660. Pihklased (Myxini)
661. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
662. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
663. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
664. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
665. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
666. Pinevõrk
667. Pisianšoovised (Encrasicholina)
668. Pisipardlikud (Barboides)
669. Pisvusõn (peremeesvaim korjaki ja tšuktši mütoloogias)
670. Poama järv
671. Poisurhaid (Brachaelurus)
672. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
673. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
674. Pomoorid
675. Poolharjused (Prototroctes)
676. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
677. Proteus (kreeka merejumalus)
678. Pruun uruangerjas (Heteroconger longissimus)
679. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
680. Puguheeringad (Dorosoma)
681. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
682. Pulstmokad (Crossocheilus)
683. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
684. Puntiused (Puntius)
685. Purikala (Istiophorus platypterus)
686. Purikalalased (Istiophoridae)
687. Purikangerjad (Congresox)
688. Purjepaat
689. Purme abaja (Purme abajas, Purma abajas)
690. Puulaid
691. Puurangerjad (Ariosoma)
692. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
693. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
694. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
695. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
696. Põhja-lonthüljes (Mirounga angustirostris)
697. Põhja-merikaru (Callorhinus ursinus)
698. Põisadru (Fucus vesiculosus)
699. Põldealune laht (Põldalune laht)
700. Päramees
701. Pärispea poolsaar
702. Pärlteibikud (Margariscus)
703. Pärnu alamvesikond
704. Räimepüük
705. Röövpardkalad (Raiamas)
706. Raid (Raja)
707. Rakonda (Raconda russeliana)
708. Randal (Phoca vitulina)
709. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
710. Rannatalupoeg
711. Rannavöönd
712. Rannik
713. Ranniku-jämesabarai (Urolophus orarius)
714. Rasboorakarbik (Hemigrammocypris rasborella)
715. Rasvakala ehk rasvkala (Ruvettus pretiosus)
716. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
717. Reduangerjad 2 (Xyrias)
718. Riasrannik
719. Riffangerjad (Kaupichthys)
720. Riivsaba-kilbikhai (Parmaturus xaniurus)
721. Riksu laht (Riksu järv)
722. Rize forell (Salmo rizeensis)
723. Robalod (Centropomus)
724. Robinsia (Robinsia catherinae)
725. Roeschaard (olend Belgia folklooris)
726. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
727. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
728. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
729. Ruuge pääsukukk (Chelidonichthys lucerna)
730. Ruup
731. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
732. Räimevõrk
733. Rändpüük
734. Rästik-ujehai (Haploblepharus edwardsii
735. Säinas (Leuciscus idus)
736. Saabelmureenid (Enchelycore)
737. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
738. Saagsabahaid (Galeus)
739. Saat, Toomas
740. Sablonid
741. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
742. Saka järv (Soka järv)
743. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
744. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
745. Salealoosad (Tenualosa)
746. Saleturbikud (Macrhybopsis)
747. Salm
748. Sammet, Jaak
749. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
750. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
751. Sardiinikesed (Harengula)
752. Sardinellid (Sardinella)
753. Sardinops (Sardinops sagax)
754. Sarmaatia meretigu (müütiline veeolend bestiaariumides)
755. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
756. Saunja laht
757. Selis
758. Seri Pahang (müütiline krokodill või naaga Malaisias)
759. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
760. Shiranui (valgusilming Jaapanis)
761. Shōjō (veeyokai Jaapani folklooris)
762. Sidrunhaid (Negaprion)
763. Siiad (Coregonus)
764. Siiad 2 (Coregonus)
765. Siiasammel
766. Siig spordikalana Skandinaavias
767. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
768. Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)
769. Silepeamureenid (Gymnothorax)
770. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
771. Sileselgraid (Anacanthobatis)
772. Silmlaik-huulhai (Hemiscyllium ocellatum)
773. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
774. Sinine marliin (Makaira nigricans)
775. Sinine merihunt (Anarhichas denticulatus)
776. Sinine molva (Molva dypterygia)
777. Sinivaal (Balaenoptera musculus)
778. Siroko
779. Sirsir (mesopotaamia meremeeste jumal)
780. Sisalangerjad (Saurenchelys)
781. Sisiutl (meremadu Põhja-Ameerika looderanniku mütoloogias)
782. Skeljúngur (koletisvaal Islandi folklooris)
783. Skiron (kreeka mütoloogias Poseidoni poeg, röövel)
784. Skäär
785. Skäärrannik
786. Snuuk (Thyrsites atun)
787. Sompteibikud (Ericymba)
788. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
789. Spöket
790. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
791. Sterlet (Acipenser ruthenus)
792. Stolefoorid (Stolephorus)
793. Sukkangerjas (Malvoliophis pinguis)
794. Sump (kumm, pandur, märss)
795. Supihai (Galeorhinus galeaus)
796. Sutlepa meri / Sutlepsjön (Sutlepa laht, Saaremõisa järv)
797. Suula (Morus bassanus)
798. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
799. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
800. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
801. Suurbritannia saar
802. Suuremõisa laht
803. Suurhammas-saagrai (Pristis perotteti)
804. Suurlaht / Kellamäe laht
805. Suurlaid (Muhu)
806. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
807. Suurnuudlikud (Protosalanx)
808. Suursaar
809. Suursadam
810. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
811. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
812. Suursilm-kihvhai (Odontaspis noronhai)
813. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
814. Sõbrakaubandus
815. Sõrmikraid (Dactylobatus)
816. Särg (Rutilus rutilus)
817. Südvester
818. Süst
819. Süvahaid (Centroscymnus)
820. Süvajänesed (Bathylagus
821. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
822. Süvaraid (Bathyraja)
823. Süvaraid (Bathyraja) 2
824. Süvatindid (Leuroglossus)
825. Süvaveekerge
826. Ziphius / Xiphias / Zyffwal (merekoletis bestiaariumides)
827. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
828. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
829. Tšošamba Hatun (talõši merenaine)
830. Taaliku sadam
831. Taani väinad
832. Taarnaangerjad (Bathyuroconger)
833. Tahuata hai-jumalad (Prantsuse Polüneesia, Markiisisaared)
834. Tallinna laht
835. Tambaanid (Amblygaster)
836. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
837. Tecolutla koletis (globster Mehhikos)
838. Teib (Leuciscus leuciscus)
839. Temera (Temera hardwickii)
840. Teod (Gastropoda)
841. Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
842. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
843. Thunnus orientalis (Vaikse ookeani tuun)
844. Tiibanšoovis (Pterengraulis atherinoides)
845. Tiibraid (Dipturus)
846. Tiibraid (Dipturus) 2
847. Tiiger-šelfihai (Halaelurus natalensis)
848. Tiigerkrevett (Penaeus monodon)
849. Tiigerpuntiused (Puntigrus)
850. Tiirud (Sterna)
851. Tilstoni hallhai (Carcharhinus tilstoni)
852. Tintargentiinid (Glossanodon)
853. Tippviidikad (Alburnoides)
854. Toatse järv (Tuatse järv, Tantsu järv, Suur Toatse järv)
855. Tobiased (Ammodytes)
856. Toby
857. Trüssad (Thryssa)
858. Traavelkarbid (Moxostoma)
859. Triigi sadam
860. Triipahven (Morone saxatilis)
861. Triivpüük
862. Troopikaheeringad (Lile)
863. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
864. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
865. Tsunami
866. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
867. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
868. Tuletorn
869. Tulusepüük
870. Tume angerjas (Anguilla obscura)
871. Tume elektrirai (Tetronarce nobiliana)
872. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
873. Tumehaid (Etmopterus)
874. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
875. Turbid (Squalius)
876. Tursakaubandus
877. Tursapüük
878. Tursik (Trisopterus luscus)
879. Tursk toiduna
880. Tuulehaug (Belone belone)
881. Tuulehaugilised (Beloniformes)
882. tuulekala (pärimus)
883. Tõrvalaht
884. Tõusikvool
885. Tähniline flööthai (Aulohalaelurus labiosus)
886. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
887. Tähniline merihunt (Anarhichas minor)
888. Tähtlest (Platichthys stellatus)
889. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
890. Tääkraid (Urotrygon)
891. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
892. Tömpninad (Pimephales)
893. Tömpraid (Breviraja)
894. Tüügashai (Sutorectus tentaculatus)
895. U sugghiu (krüptiid Sitsiilias)
896. Uguid (Tribolodon)
897. Uimheeringad (Opisthopterus)
898. Ujehaid (Haploblepharus)
899. Ulglaht (Ulgulaht, Ulklaht)
900. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
901. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
902. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
903. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
904. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
905. Unarangerjas (Lethogoleos andersoni)
906. Utelif / Uletif (saekala bestiaariumides)
907. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
908. Uurikangerjad (Bascanichthys)
909. Uus-Meremaa globster
910. Uuskaledoonia flööthai (Aulohalaelurus kanakorum)
911. Uusnuudlikud (Neosalanx)
912. Uusraid (Neoraja)
913. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
914. Väätangerjad (Chlopsis)
915. Vähipidu
916. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
917. Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
918. Vahemere mureen (Muraena helena)
919. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
920. Vahemere soomuskukk (Lepidotrigla cavillone)
921. Vahuu (Acanthocybium solandri)
922. Vaikse ookeani ammhai (Ginglymostoma unami)
923. Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
924. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
925. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
926. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
927. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
928. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
929. Vaiphabehai (Eucrossorhinus dasypogon)
930. Valgealoosad (Escualosa)
931. Valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei)
932. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
933. Valgerai (Rostroraja alba)
934. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
935. Varilavad (Sauvagella)
936. Vasarhaid (Sphyrna)
937. Veeimikud (olendid indiaani folklooris)
938. Veelained
939. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
940. Venelaht
941. vesikond
942. Vibalangerjad (Uroconger)
943. Vidusilm-poisurhai (Brachaelurus waddi)
944. Vidusilmangerjad (Dysomma)
945. Viidikad (Alburnus)
946. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
947. Viigerhüljes (Pusa hispida)
948. Viikangerjad (Scolecenchelys)
949. Viislaid
950. Viiulraid (Trygonorrhina)
951. Vikertint (Osmerus mordax)
952. Vimb (Vimba vimba)
953. Vinkelhaid (Oxynotus)
954. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
955. Viru alamvesikond
956. Viuraid (Aetomylaeus)
957. Vohilaid
958. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
959. võikala
960. Võldaslased (Cottidae)
961. Võrguhark
962. Võrgukivid
963. Võrgukudumine
964. Võrgumaja
965. Võrtsjärve alamvesikond
966. Vähilaadsed
967. väike meriahven (Sebastes viviparus)
968. Väike meripuuk (Scorpaena notata)
969. väike tobias (nigli, väiketobias)
970. Väike tursik (Trisopterus minutus)
971. Väike-Malusi saar (Põhja-Malusi saar)
972. Väikegalaksid (Galaxiella)
973. Väikekihvtindid (Spirinchus)
974. Väikeraid (Rajella)
975. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
976. Väiketuunid (Euthynnus)
977. Värten-hallhai (Carcharhinus brevipinna)
978. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
979. Vöödiline varjukala (Cynoscion striatus)
980. Vööla meri / Bysholmsvike (Vööle meri, Võõla meri, Vööla laht, Bisolmsvike)
981. Vööt-kivikoha (Epinephelus aeneus)
982. Vöötkukk (Trigloporus lastoviza)
983. Vöötninad (Rhinichthys)
984. Vöötpõsk-korallipuuk (Sebastapistes strongia)
985. Vööttuun (Katsuwonus pelamis)
986. Weddelli hüljes (Leptonychotes weddellii)
987. Õngejada
988. Äärekala
989. Öö-hallhai (Carcharhinus signatus)
990. Ööri lõpp (Ariste laht)
991. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
992. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)

Säinas (Leuciscus idus)

Säinas (Leuciscus idus) on kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast   teibid (Leuciscus).

 

[Inglise ide, orfe; saksa Aland, Orfe, Nerfling, Elte, Gäse, Helm, Mähne jm; prantsuse ide; hispaani cacho; leedu mekne; läti alants; poola jaz; rootsi id; norra vederbuk; soome säyne; taani rimte; vene язь]

 

Eestis ka jaas, jäss, raudpea, rupakala, sainias, seinamees, säinam, säinap, tümakala.

 

 

Kirjeldus

Kehakujult sarnaneb turvaga, ent külgedelt rohkem lamenenud. Kõht ümardunud. Pärakuuime välisserv sirge või pisut nõgus. Sabauim suure väljalõikega. 

Isastel rinnauime esimene hargnemata kiir palju jämedam kui emastel. 

Pea lai, ninamik tömp, suu väike, otsseisune. Neeluhambad kahes reas. 

Selg rohekas kuni mustjashall, küljed hõbedased, kõht valkjas. Paarisuimed ja pärakuuim punakad, selja- ja sabauim oliivhallid. 

Kudemisajal isastel (vähemal määral ka emastel) peas ja kehal helmeskate.

Kollast vormi (nn kuldsäinast) peetakse ilukalana tiikides ja akvaariumides. (Ilukaladena on tuntud ka nt sellised vormid nagu hõbesäinas ja sinine säinas).

 

Kuldsäinas

 

Loendatavad põhitunnused: seljauimes 3 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, rinnauimes 1 ogakiir ja 16-18 pehmet kiirt, kõhuuimes 2 ogakiirt ja 8(9) pehmet kiirt, pärakuuimes 3 ogakiirt ja 8-12 pehmet kiirt; lõpusepiisid 10-15; neeluhambad 3.5-5.3 (2.5-5.2); soomuseid 51  8-9/4-5  65.

 

Levik

Ajalooliselt on eristatud alamliike:

Leuciscus idus auratus Bade 1901, kuldsäinas

Leuciscus idus idus (Linnaeus, 1758), säinas

Leuciscus idus idus natio sibiricus Kirillov 1958, siberi säinas

Leuciscus idus lapponicus Günther, 1868, lapi säinas

Leuciscus idus oxianus (Kessler, 1877), turkestani säinas

 

Tänapäeval käitletakse iseseisva taksonina üksnes säinast (Leuciscus idus)

 

Raamatus "Eesti mageveekalad"1 (2001. a) vaadeldakse säinast veel kahe alamliigina: 

"Meie alamliigi (L. i. idus) levik Euroopas suhteliselt piiratud: Prantsusmaast ida poole ja Alpidest põhja poole Koola poolsaareni, lõuna poole Musta ja Kaspia mereni, Aasias Leena jõeni. Araalis ja selle valglas teine alamliik turkestani säinas (L. i. oxianus)."

Asustatud ka Põhja-Ameerikasse Connecticut'i osariiki. Kuldsäinast on 1980-ndatel asustatud ebaseaduslikult ka Uus-Meremaale, kus ta võõrliigina pole soovitud, kuid on kohanenud nt Waikato jões.

 

Eestis elab mõnekümnes aeglase vooluga jões ja nendega seotud järvedes, samuti rannikumeres, eriti arvukas Saaremaa lõunaranniku vetes ja Väinameres.

 

Eluviis

"Säinas on valdavalt paikse eluviisiga. Ulatuslikumaid ja karjalisi rändeid võtab ta ette tavaliselt vaid kudeperoodil. Siis liiguvad suured säinakarjad võimaluse korral jõgedes ja merelõugastes paiknevatele koelmutele. Väinameres ja saarte rannikumeres elavad säinad koevad edukalt ka riimvees. Nii peetakse Väinamere üheks tähtsamaks säinaste koelmualaks Kasari jõe kõrval Haapsalu-Tagalahte ja Saunja lahte. Saaremaa lõunaranniku riimvetes elavate säinaste suurimaks ja produktiivseimaks kudealaks on Nasva jõgi koos Mullutu ja Suurlahega. Kevadisel kudeajal võib säina ränne Nasva jões olla kohati nii arvukas, et seda võib jälgida lausa kaldalt. Karja juhtkalad ujuvad nii pinna lähedal, et nende seljad lõikavad jõevett. Eesti põhjaranniku merelahtedes leidub säinast suhteliselt vähe ning seetõttu ei toimu ka siinsetesse jõgedesse eriti arvukaid kuderändeid. Magevetes elavad säinad võtavad samuti soo jätkamiseks ette rändeid vooluvette. Need on aga märksa väiksema ulatusega. Nii koeb Võrtsjärve säinas Väikese Emajõe luhtadele ja Peipsi säinas reeglina Kalli ja Koosa järvede sissevooludel ning Narva jõe ülemjooksul. 

/---/ meres elavad säinad kogunevad hilissuvel veelkord suurtesse parvedesse. Siis võetakse ette sageli üpris pikki toitumisretki, et madalates soojades merelahtedes ennast seal ohtralt leiduvate merekarpidega talvitumiseelselt nuumata.

Säinas on suhteliselt pikaealine kala. Meres elades saavutab ta suguküpsuse alles 7-8 aastaselt, üksikud isased ka 6 aastastena. Erinevates mageveekogudes saabub suguküpsus erinevalt. Nii saavutab Võrtsjärve säinas suguküpsuse 5-7 aasta vanuselt, Peipsis aga juba 4-5 aastaselt. Sugupoolte arvuline vahekord on säina-populatsioonis, kuigi mitte oluliselt, kallutatud emaste kasuks."2

 

Sigimine

"Säinas on meie vetes üks esimesi kevadisi kudejaid. Ta vajab marja lõplikuks valmimiseks ja kudemiseks vaid +2ºC kuni +8ºC vett. Nii juhtub sageli, et hilisel kevadel koeb säinas edukalt ka jääkatte all. Tavaliselt toimub kudemine aga siiski vahetult pärast jääminekut. /---/ magevetes elav säinas koeb ajaliselt hiljem, kui tema meres elav suguvend, sest ta vajab marja lõplikuks küpsemiseks pisut kõrgemat veetemperatuuuri. /---/ 

 

Paikkonniti eristavad kohalikud elanikud säinal mitmeid kudejärke. 

Võrtsjärve kalurid eristavad säinal kolme kudejärku: 

1) õige varane, s.o. kohe aprillis pärast särge; 2) enne latikat ja 3) päris soojaga kudemine, see eristatakse veel kudemata marja esinemise põhjal.

 

Nasva kalurid eristavad kudejärke säina jõkketuleku järgi: 

1) jääsäinad (keskmise suurusega esimesed kudejad); 2) rohusäinad (umbes kilosed kalad); 3) roosäinad (kõige suuremad, kes ilmuvad ajal, millal pilliroo tipud veest hakkavad välja paistma) ja sooja-vee säinad (suhteliselt väikesed ja viimased kudejad). 

/---/ Siinkohal tuleks tähelepanu juhtida ühele erinevusele magevees ja meres elava säina kudemiste järjekorra vahel. Võrtsjärve esimene säinas koeb pärast särge, Nasva ja Kasari jõkke tõuseb säinas haugi järel esimese kudejana. Talle järgneb teib ja alles siis särg. 

 

Säinas koeb suurveest üleujutatud jõelammidel eelmise aasta kuivanud taimede vartele. Koetakse madalas, valdavalt vaid 0,5 meetri sügavuses vees. Sügavamale kui 1,5 m koetud mari hukkub. /---/

Meres koeb säinas peamiselt eelmise aasta mändvetikate väljadele, kuigi võimaluse korral püüab ta oma marja lasta kõvale liivapõhjale ja/või kividele."2 

 

"Küpsed kollakad marjaterad üsna suured (läbimõõt 1,5-1,8 mm), seetõttu pole neid eriti palju: absoluutne viljakus enamasti 20 000-150 000 marjatera, suhteline viljakus 90-120 marjatera. Haudeaeg 10-12 ºC juures paari nädala ümber. Koorunud vastsed (L enamasti 7-8 mm) kleepuvad mõneks ööpäevaks veetaimede külge"1

 

Toitumine

Menüü mitmekesine: esimestel elukuudel peamiselt zooplankton, seejärel põhjaloomastik, kusjuures väiksemad söövad põhiliselt putukavastseid, suurematel kasvab toidus limuste osatähtsus, ka ei heida nad armu väikestele kaladele. Sobival juhul võib säinast saada ka marjasöödik.

 

Kasv ja vanus

Säinas kasvab meie teiste kaladega võrreldes enam-vähem keskmise tempoga. Aastased enamasti 6-7 cm pikkused (L) ja 2-3,5 g raskused, kolmeaastased 18-20 cm ja 65-90 g, viieaastased 28-30 cm ja 250-340 g, seitsmeaastased 34-36 cm ja 480-600 g, kümneaastased 40-44 cm ja 850-1200 g, viieteistaastased 47-50 cm ja 1,5-2 kg. Rannikumeres kasvab märksa kiiremini kui sisevetes. 

Isased ei jää emastest kasvutempo poolest märgatavalt maha.

 

Suuruserekord Eestis: 57 cm, 3,1 kg (Pärnu jõgi, 2002)2

Maailmarekord: 5,2 kg (Soome, 1939, 1967)

 

Väljapüük

Aastane väljapüük maailmas umbes 4000 tonni, millest ligi 90% püüab Venemaa ja 10% Soome (nt 2009. a püüdis Soome 436 tonni, kusjuures 94% sellest kogusest püüti huvikalastajate poolt).

 

Eestis toimub peamine säinapüük rannikumeres Kuressaare lähedal Nasva ümbruses, samuti Väinameres; 1990-ndatel aastasaak 70-180 t. Põhiline püügihooaeg varakevadel kudemisrände ajal. 

Eesti sisevetes töönduslik püük paari tonni ümber aastas. 

Harrastuspüük ulatub Eestis kümnekonna tonnini aastas.

 

Liha kvaliteet keskpärane: rasvasisaldus 3-10%, kalorsus 90-120.

 

Allikad:

1 E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001

Leili Järv. Säinas. Ajakiri Kalastaja nr 21

Leuciscus idus FishBase's (juuli, 2014)

Säyne Wikipedias (soome)

Ide (fish) Wikipedias (inglise)

2 Rekordkalad Eesti vetest. nupuklubi.ee

Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Säinaste kadumine (pärimus; Loorits)
Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
Teibid (Leuciscus)