Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Ülemiste järv
3. Aardla järv (Ardla järv)
4. Aasovi meri
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
7. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
8. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
9. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
10. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
11. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
12. Alfredi luislatikas (Osteobrama alfredianus)
13. Amblatikad (Toxabramis)
14. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
15. Andresjärv (Mustjärv)
16. Anne kanal
17. Araali meri
18. Arojärv (Rasina Arujärv)
19. Asema järv (Suur Asema järv, 2. Asema järv, Suur Külaaseme järv, Sügavjärv, Alamärdi järv)
20. Auksi järv
21. Bakeri luislatikas (Osteobrama bakeri)
22. Belaja (Kama)
23. Belangeri luislatikas (Osteobrama belangeri)
24. Bhima luislatikas (Osteobrama bhimensis)
25. Caesari salat
26. Charente jõgi
27. Cunma luislatikas (Osteobrama cunma)
28. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
29. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
30. Elistvere järv (Kuru järv)
31. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
32. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
33. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
34. Fea luislatikas (Osteobrama feae)
35. Filee
36. Fileerimine
37. Geosmiin
38. Gurda-luislatikas (Osteobrama cotio)
39. Hõbejas amblatikas (Toxabramis argentifer)
40. Haberman, Henn
41. Hallutsinogeensed kalad
42. Hanoi amblatikas (Toxabramis hotayensis)
43. Harilik hiinalatikas (Sinibrama affinis)
44. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
45. Haug pärimuses
46. Heik (Hake) kalanimedes
47. Hernes õngesöödana
48. Hiinalatikad (Sinibrama)
49. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
50. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
51. Hoffmanni amblatikas (Toxabramis hoffmanni)
52. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
53. Houdemeri amblatikas (Toxabramis houdemeri)
54. Idalatikad (Megalobrama)
55. Immaku järv (Immakjärv)
56. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
57. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
58. Jaanuse järv (Pikkjärv)
59. Juusa järv (Kuningajärv)
60. Jõemõisa-Kaiu järvestik
61. Jõemõrd
62. Jõksi järv
63. Jõnni järv (Väike Külaaseme järv)
64. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
65. Küüt-hiinalatikas (Sinibrama taeniatus)
66. Kaarnajärv (Kaarna järv)
67. Kahrila järv
68. Kaiavere järv
69. Kaiu järv
70. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
71. Kalakasvatus
72. Kalaliha koostis
73. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
74. Kalurite uskumused
75. Karijärv
76. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
77. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
78. Karula järv (Uue-Võidu järv)
79. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
80. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
81. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
82. Kavadi (Kavati) järv
83. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
84. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
85. Kirjakjärv (Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) [Kurtna järvestik]
86. Kiruvere järv
87. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
88. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
89. Kooreüraski vastne (koorejäraja)
90. Koosa järv
91. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
92. Krishna luislatikas (Osteobrama peninsularis)
93. Kubija järv (Kubja järv)
94. Kuningvere järv
95. Kuremaa järv (Kurema järv)
96. Kurgjärv
97. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
98. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
99. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
100. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
101. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
102. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
103. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
104. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
105. Käsmu järv
106. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
107. Külajärv (Vellavere Külajärv, Vellavere järv, Tootsijärv, Mõõkjärv)
108. Lahepera järv (Lahe järv)
109. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
110. Landilugu: Ugly Duckling
111. Latikad (Abramis)
112. Latikas (Abramis brama)
113. Latikas pärimuses
114. Latikas. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
115. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
116. Leevaku paisjärv
117. Leivakoorik
118. Leivast õngesöödad
119. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
120. Linnuroni (Ligula intestinalis)
121. Loomade liha
122. Luislatikad (Osteobrama)
123. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
124. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
125. Ma amblatikas (Toxabramis maensis)
126. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
127. Mais
128. Mandžuuria idalatikas (Megalobrama mantschuricus)
129. Melrose'i hiinalatikas (Sinibrama melrosei)
130. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
131. Mooste järv (Moisekatsi järv, Mõisajärv)
132. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
133. Murati järv
134. Must idalatikas (Megalobrama terminalis)
135. Mustatäpitõbi
136. Mustjärv (Hino Mustjärv)
137. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
138. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
139. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
140. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
141. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
142. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
143. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
144. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
145. Narva veehoidla
146. Narva veehoidla elustikust
147. Neilli luislatikas (Osteobrama neilli)
148. Neitsijärv
149. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
150. Niitlatikad (Nematabramis)
151. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
152. Nurg (Blicca bjoerkna)
153. Nurme poldri veehoidla (tiik 1)
154. Nurme poldri veehoidla (tiik 2)
155. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
156. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
157. Nüpli järv
158. Odrakruup
159. Ogalatikas (Capoetobrama kuschakewitschi)
160. Oralatikad (Acanthobrama)
161. Otiaru paisjärv (Otiaru veehoidla, Mõisaküla paisjärv)
162. Põhjavietnami amblatikas (Toxabramis nhatleensis)
163. Paidra järv
164. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
165. Palujüri järv (Palojüri järv)
166. Paluküla järv
167. Pangodi järv
168. Pardlatikas (Pogobrama barbatula)
169. Paunküla veehoidla
170. Pellegrini idalatikas (Megalobrama pellegrini)
171. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
172. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
173. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
174. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
175. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
176. Pikkuim-hiinalatikas (Sinibrama longianalis)
177. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
178. Pilkuse järv
179. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
180. Pulli järv (Pullijärv)
181. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
182. Päidla Kõverjärv
183. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
184. Päidre järv (Tagametsa järv)
185. Päästjärv (Perajärv)
186. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
187. Rasvad kalades
188. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
189. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
190. Ruhijärv (Ruhja järv)
191. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
192. Räpina järv (Räpina paisjärv)
193. Saadjärv (Saadrejärv)
194. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
195. Saesaare paisjärv
196. Sale idalatikas (Megalobrama elongata)
197. Seapekk
198. Simoni viidiklatikas (Pseudobrama simoni)
199. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
200. Soitsejärv (Suurjärv)
201. Soodla veehoidla
202. Soomkala
203. Soomuste mahavõtmine
204. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
205. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
206. Suur Saarjärv
207. Suure-Jaani paisjärv
208. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
209. Suursilm-hiinalatikas (Sinibrama macrops)
210. Swinhoe amblatikas (Toxabramis swinhonis)
211. Tamula järv (Tamla järv)
212. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
213. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
214. Tsükloidsoomus ehk kaarsoomus
215. Tuvikene, Arvo
216. Tõhela järv
217. Tõugjärv (Küünjärv)
218. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
219. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
220. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
221. Ugly Duckling
222. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
223. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
224. Uljaste järved ja oos
225. Urbukse järv (Urbuse järv)
226. Vagula järv
227. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
228. Valgesilm (Ballerus sapa)
229. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
230. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
231. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
232. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
233. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
234. Vaskna järv
235. Vasula järv (Salatsi järv)
236. Veisjärv (Veisejärv)
237. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
238. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
239. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
240. Vigorsi luislatikas (Osteobrama vigorsii)
241. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
242. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
243. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
244. Viljandi järv
245. Vissi järv (Viritjärv)
246. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
247. Võistre järv (Võistvere järv)
248. Võngjärv
249. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
250. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
251. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
252. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
253. Väinjärv (Veinjärv)
254. Wu hiinalatikas (Sinibrama wui)
255. Wuchangi idalatikas (Megalobrama amblycephala)
256. Õlikook
257. Ähijärv (Ahijärv)

Nurg (Blicca bjoerkna)

Nurg (Blicca bjoerkna) on kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast Blicca. Perekonna ainuliik. Inglise white bream, silver bream; saksa Güster, Blicke, Pliete, Halbbrasse jm; leedu plakis; läti plicis; poola kr±p; rootsi björkna; soome pasuri; taani flire; vene густера.

Eestis ka hooralatik, latika hoorapoeg, litakas, litslatikas, pillak, praks, pärul, rõks, sirul.


Kirjeldus
Kehalt sarnaneb noore latikaga, ent tema soomused on seljauime lähedal peaaegu sama suured kui küljejoone juures (erinevalt latikast). Silma läbimõõt ninamiku pikkusega võrdne või sellest suurem (latikal väiksem). 
Neeluhambad kahes reas. 
Selg hallikasroheline kuni mustjaspruun, küljed heledad hõbedase varjundiga, kõht valge. Uimed rohekashallid, kuid paarisuimed (mõnikord ka pärakuuim) aluse juures punakad (vahel ka kollakad). 
Isastel kudemisajal peas ja keha eesosas nõrk helmeskate.

Loendatavad tunnused: Seljauimes 3 ogakiirt ja  8-9 pehmet kiirt; rinnauimes 1 ogakiir ja 14-16 pehmet kiirt, kõhuuimes 2 ogakiirt ja 8 pehmet kiirt; pärkuuimes 3 ogakiirt ja 19-24 pehmet kiirt, lõpusepiisid 14-21; soomusvalem 44  8-10/4-6  52.

Levik
Meie alamliik (B. b. bjoerkna) elab Püreneedest ja Alpidest põhja pool kuni Lõuna-Rootsini, ida poole Kaama ja Uurali jõgedeni, lõunasuunas Musta ja Kaspia meredeni. Teda on Kirde-Prantsusmaal, Ida-Inglismaal, Taanis, Kagu-Norras, Lõuna-Soomes; Laadogas ja Oneegas; Volga, Urali, Emba, Tereki jt jõgedes.
Kaukaasia lõunaosajõgedes elab teine alamliik taga-kaukaasia nurg (B. b. transcaucasica).
Eestis elab nurg ligikaudu 70-s järves (valdav enamik neist on latikajärved) ja paarikümnes aeglase vooluga jões, samuti rannikumere magestunud osades (eeskätt Pärnu lahes ja Väinameres).

Eluviis
Põhja hoiduv parvekala, kes eelistab taimerikkaid madala sooja veega kohti. Talvitub sügavamal.

Sigimine 
Eestis emastel suguküpsus tavaliselt 3-5-aastaselt (L 10-15 cm), isastel pisut nooremalt (3-4-aastaselt, 9-13 cm). Koeb enam-vähem samal ajal kui roosärg (mai lõpust 16-18 ºC juures juuli keskpaigani), ka koelmud sarnased (jää poolt üles tõstetud pilliroo- ja kaislakogumike juured ning taimerikas madalvesi).
Küpsed marjaterad on heledad punakaskollased, läbimõõduga 1,1-1,3 mm, koetakse ühe kuni kolme (enamasti kahe) portsjonina. Absoluutne viljakus tavaliselt 5000-100 000 marjatera, suhteline viljakus 200-250 marjatera. Haudeaeg 4-7 ööpäeva, kooruva vastse pikkus (L) 5 mm ümber.

Toitumine 
Noorjärkude põhitoiduks on tavapäraselt zooplankton, ent üleminek põhjaloomastikule toimub palju varem kui latikal, harilikult juba esimese eluaasta sügisel. Ei heida armu ka koetud marjale (tihti isegi liigikaaslaste omale), kalavastsetele ja -maimudele.

Kasv ja vanus 
Kasvab latikast ligikaudu viis korda aeglasemalt: aastaste pikkus (L) keskmiselt 3,8-5 cm ja kaal 0,4-1 g, kolmeaastased 8,5-10 cm ja 5-9 g, viieaastased 14-15 cm ja 24-35 g, seitsmeaastased 18-19 cm ja 58-75 g, kümneaastased 21-23 cm ja 110-140 g, viieteistaastased 26-29 cm ja 220-300 g. 
Emased kasvavad isastest kiiremini ja elavad kauem.

Kaalurekord Eestis 900 g (Suur-Emajõgi, 2006). 1
Maailmarekord: 1,8 kg (T¹ehhoslovakkia, kuuekümnendad aastad)2; 2,13 kg (Hase jõgi, Saksamaa)3.

Väljapüük 
Töönduskalana väikese tähtsusega, saak arvatakse peamiselt loomasöödaks kasutatava peenkala hulka. Kohati (näiteks Pärnu jões) pakub huvi harrastuskalastajaile.

Vähesel määral (kokku 300-1000 tonni) püütakse nurgu Poolas ja Ukrainas.

Liha kalorsuselt (110-120 kcal / 100g) latika omaga peaaegu võrdne, kuid jääb sellest maitse poolest tublisti maha. Söömise teevad ebamugavaks ka rohked pindluud.

Allikad:
1 Rekordkalad Eesti vetest. Emajõe Nupuklubi.ee
2 E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
3 Maailma rekordkalad (inglise)
Blicca bjoerkna FishBase's (juuli, 2014)

  
Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Latikas (Abramis brama)
Teiblased (Leuciscinae)
Karpkalalased (Cyprinidae)