Otsingu tulemused:
1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+
Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio) on kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna päriskarpkalalaste (Cyprininae) alamsugukonna perekonnast karpkalad ehk sasaanid (Cyprinus)
[inglise - carp, common carp, european carp, german carp, koi jm; prantsuse - carpe commune jm; saksa - Karpfen, Karpe, Karpen; kreeka - cyprinos, grivadi; itaalia - carpa; jaapani - koi; leedu - karpis; läti - karpa, sazans; poola - karp; rootsi – karp; soome – karppi; taani – karpe; vene - карп, cазан (ulukvorm)]
Eesti keeles ka karp, karvikala, karbikala.
Foto: L. Lovshin/FishBase
Kirjeldus
Kodustamata looduslik lähtevorm sasaan erineb aretatud kultuurvormidest suhteliselt pikema ja ümarama keha poolest. Keha kaetud suurte ja tugevate soomustega, mille igal alusel on tume pigmenditäpp.
Kultuuristatud karpkala keha on kõrgem, külgedelt rohkem lamenenud. Soomuste hulga ja paiknemise järgi eristatakse üleni soomustega kaetud kehaga soomuskarpi, selle vastandit täiesti soomusteta nahkkarpi ja vahepealseid hajuspeegel- ning ridapeegelkarpi. Eestis kasvatatakse peamiselt soomus- ja hajuspeegelkarpi.
Poiseid kaks paari, pikemad suunurkades, lühemad ninamiku tipu lähedal. Neeluhambad kolmes reas. Seljauim pikk, pärakuuim lühike. Selg tumepruunist mustani, küljed hõbedasest kollaseni, kõht valge või kollakas. Selja- ja sabauim tumedad (viimane mõnikord punakas), teised uimed heledamad. Isastel kudemisajal peas, lõpusekaantel ja rinnauimedel nõrk helmeskate.
Loendatavaid põhitunnuseid: seljauimes 3-4 ogakiirt ja (15)16-21(22) pehmet kiirt, rinnauimes 1 ogakiir ja15-18 pehmet kiirt, Kjõhuuimes 1 ogakiir ja 8-9 pehmet kiirt, pärakuuimes I3 ogakiirt ja 4-6 pehmet kiirt, lõpusepiisid 21-29, soomusvalem (32)33 5-6/5-6 40(41).
Eestis on karpkala senine rekordkaal 18,4 kg (Lohja järv, 1948).
Maailmarekordid: sasaan 32 kg (Garda järv, Põhja-Itaalia, 1886), karpkala 32 kg (praegune Slovakkia, 1953); tõestatud piirvanus 47 aastat (muid andmeid pole teada), 44 aastat ja 20 kg (külmaveeline allikatiik Austrias).
Uusim rekordkaal on 45,5 kg (2013, Prantsusmaa)
FishBase's suurim pikkus 110 cm (tavapärani 31 cm), suurm kaal 40,1 kg, pikim eluiga 38 a.
Levik, eluviis
Sasaani ürgkodu näib olevat Kagu-Aasias (Hiinas, Birmas jm). Teine läänepoolne levikukeskus asub Musta, Kaspia ja Araali merede ümbrus. Euroopa karbitõud pärinevad Doonau valglas elavast sasaanist. Praeguseks on karpakala introdutseeritud üle maailma.
Leidub allikaid, mis väidavad, et karpkala kasvatati omaaegse Liivimaa veekogudes juba 19. sajandi keskel. Kindlalt dateeritud andmed karpkala toomisest Kuramaalt Eestisse pärinevad 1893. aasta detsembrist, kui Kuremaa järve lasti 200 kg poolekiloseid karpe. Samal aastal asustati karpkala ka Kodijärve, Tilsi järve, Meeri tiiki, Aakre paisjärve jt. Lõuna-Eesti seisuveekogudesse.
Lastud ka Peipsisse, Võrtsjärve ja teistesse järvedesse, samuti rannikumerre. Koos kalakasvandustest lahtipääsenud liigikaaslastega on karpkala muutunud meie vetes üsna tavaliseks.
Ka Lõuna-Rootsi ning Lõuna-Soome on proovitud karpkala korduvalt introdutseerida, kuid ilma eriliste tulemusteta.
Eelistab seisvat või aeglaselt voolavat vett, rikast veetaimestikku ja mudast põhja, tabatakse ka suuremates jõgedes (Emajõgi, Pärnu jõgi jt.). Talub üsna hapnikuvaest vett (kuni 2,5 mg/l). Talvel uinakus.
Sigimine
Karpkala edukat kudemist ja head järelkasvu meie looduslikes tingimustes on seni täheldatud vaid Lohja järves (Harjumaal) 1960-ndail aastail, kus teised kalad olid eelnevalt polükloorpineeniga hävitatud. Aeg-ajalt arvatakse karpkala kudevat ka Peipsis, Võrtsjärves, Matsalu lahes ja Väinameres, kuid järelkasvu kohta kindlaid andmeid pole.
Kalakasvandustes saab karp suguküpseks enamasti neljandal-viiendal eluaastal, kaaludes vähemalt 1 kg, ent sugukaladeks sobivad paremini vanemad (6-11-aastased) isendid.
Varem lasti karbid kudema selleks kohandatud eritiikidesse, kus nad heitsid marja ja niiska 18-20 ºC juures tavaliselt juuni algusest peale. Mari küpseb ja väljutatakse portsjonite kaupa, seetõttu on kudemine pikk, ulatub juulisse. Kollakad või rohekad 1,4-1,5 mm-se läbimõõduga marjaterad kleepuvad veetaimede külge. Absoluutne viljakus on Ilmatsalu majandis olnud reeglina 150 000-600 000, suurtel emastel kuni 1,3 milj. marjatera. Mari haudub harilikult 4-6 ööpäeva, kooruvad vastsed 5-6 mm pikkused (L), nad kinnituvad algul veetaimede külge, mõne päeva pärast muutuvad liikuvaks, hakkavad haarama zooplanktereid.
Praegusel ajal kasutatakse karpkala kudemistiike vähe, kudemist eelistatakse stimuleerida hüpofüüsisüstidega, viljastatud mari pannakse haudeaparaatidesse (enamasti nn. Weissi pudelitesse, kus see jääb kiires veevoolus ringlema). Aparaadis haudub mari pisut kiiremini kui tiigis koelmul, keskmiselt 4 ööpäeva ümber.
Toitumine
Noored söövad zooplanktonit, vanemad peamiselt põhjas elavaid selgrootuid, samuti taimtoitu, võimaluse korral ei põlga ka kalade noorjärke. Kalamajandites katab osa söödavajadusest tiigis leiduv looduslik sööt, ent põhiline on siiski juurde antav peamiselt taimse koostisega granuleeritud jõusööt, teraviljajäätmed, kalajahu jm.
Kasv ja vanus. Eesti looduslikest vetest püütud karpkalade vanust ja kasvutempot pole määratud. Tiigimajandis peavad Eestis kehtiva kasvustandardi järgi samasuvised kaaluma 25-30 g, kahesuvised 400-500 g, kolmesuvised 1-1,5 kg. Sugukaladest kaaluvad kuueaastased tavaliselt 3-4 kg, kaheksa-aastased 4,5-5,5 kg, kümneaastased 8-10 kg. Meie teiste kaladega võrreldes on see väga kiire kasv.
Majanduslik tähtsus
Kiirekasvuline üsna hea lihaga kala, põhiline soojaveelise kalakasvatuse objekt. Meil kipub karpkala kasvuperiood jääma liiga lühikeseks, mis vähendab kasvatamise tasuvust. 1980-ndail aastail kasvatati karpi turukalana loodusliku temperatuurirezhiimiga kalakasvandustes kuni 200 t, soojaveelistes majandites (põhiliselt Balti SEJ jahutusvete kasutamisel) koguni kuni 800 t aastas, toodang läks põhiliselt Venemaale.
1990-ndatel langes karpkalakasvatus ebaküllaldase tasuvuse tõttu tugevasti: sajandi lõpuaastatel oli see vaid 20-60 t turukala ning asustusmaterjalina 6000-40 000 samasuvist ja aastast maimu ning 3000-12 000 kahesuvist ja kaheaastast noorkarpi.
Hea spordikala, eelkõige raske kättesaadavuse (kavaluse) poolest.
Liha keskmise kvaliteediga (rasvasisaldus 2-6%, kalorsus 100-150).
Karpkala aastane väljapüük aastail 2000-2012 vahemikus 64 274 — 91 653 tonni. Suurimateks püüdjateks on Mehhiko, Indoneesia, Iraan, Iraak ja Türgi.
Kalakasvatuste aastane toodang aastail 2000-2012 vahemikus 2 410 402 — 3 791 912 tonni. Umbes 2/3 toodangust langeb Hiina arvele, järgnevad Indoneesia, Venemaa, Brasiilia, Bangladesh, Ukraina, Iraan, Mehhiko
Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Cyprinus carpio FishBase's (juuni, 2014)
Leili Järv. Karpkala, meie raskejõustiku tshempion. Kalastaja nr 54
Juuni, 2014
Vaata lisaks:
Soomuskarp(kala)Nahkkarpkala ehk paljaskarp
Peegelkarp(kala)
Tsükloidsoomus ehk kaarsoomus
Karpkalakasvatus Eestis
Karpkalast kulinaarselt
Koi (karpkala)
Karpkalad ehk sasaanid (Cyprinus)
Päriskarpkalalased (Cyprininae)
Karpkalalased (Cyprinidae)