Kalapeedia Otsing Kaastöö

[Inglise - capelin, lodde, roller; saksa - Lodde; prantsuse - capelan; hispaania - capelan; hollandi - lodde, smaelt; taani - lodde; fääri - lodna, lodnasild; islandi - lodna; rootsi - lodda; norra - lodde; poola - gromadnik; jaapani - karafuto-shishamo; innuktiidi - amagiak, anmugrun, holili-gah, qulilirraq jm; aleuudi - cikeq, iqalluaq; soome - villakuore; vene - мойва]

"Moival on väga väikesed soomused ja hambad. Huvitav on tema suguline dimorfism: isased on emastest suuremad, pärakuuime alus on neil laienenud, kõik uimed on pikemad ja kõrgemad, külgedel on sugumisperioodil suurematest pikenenud jõhvilaadsetest soomustest vallikesed. Töönduslikes pöökides on moiva pikkus 11—19 cm, vanus 1—3 aastat. Ta on puht mereliik, kes magevette ei tule. Elab avamere ülemises veekihis ja läheneb rannikule vaid kudemisperioodil. Moiva on levinud peaaegu tsirkumpolaarselt. NSV Liidus elab ta  Barentsi, Valges, Kara, Laptevite, Tshuktshi, Beringi ja Ohhoota meredes. Lääne-Atlandis koeb moiva  kevadel ja suvel, Ida-Atlandis kevadest sügiseni, Vaikse ookeani lääneosas kevadel ja suvel, idaosas sügisel. Moiva koeb liivasel põhjal mõne kuni mõnesaja meetri sügavuses, kui vee temperatuur on põhja lähedal 2—3 ^oC. /---/ Moiva tuleb ranna lähedale kudema tohututes parvedes, mida jälitavad temast toituvad tursad, kajakad ja isegi vaalad. Tugeva tuule korral paiskavad lained kudeva moiva rannale: Kaug-Idas on rannavööde mõnikord paljude kilomeetrite ulatuses kaetud murdlainete poolt väljauhutud moivade paksu kihiga. Ärakudenud moiva eemaldub jälle avamerre. Moiva tööndus on ebaregulaarne, teda püütakse ainult siis, kui ta läheneb rannale, kasutades selleks peenesilmalisi nootasid ja kahvu. Moivast valmistatakse kalajahu, teda kuivatatakse ja vinnutatakse, samuti kasutatakse elussöödana tursapüügil. Suitsutatud moiva on väga maitsev."¹

FishBase's suurimaks pikkuseks 20 cm (isane) ja 25,2 cm (emane), pikimaks elueaks 10 a.

Euroopa kalades pikkus 23 cm, eluiga 5 a.

Maailmas üks enimpüütavaid kalu, kelle aastane väljapüük on ületanud ka 4 miljonit tonni (1977. a). Aastail 2000-2012 on moiva kogusaagid kõikunud vahemikus veerand miljonist kuni 2 miljoni tonnini. Suurim aastane väljapüük on ületanud 4 miljonit tonni (1977. a) Suurimateks püüdjateks on Norra, Island, Venemaa ja Kanada.

 

Mai, 2014