Kalapeedia Otsing Kaastöö

[Inglise - sockeye salmon, blueback salmon, kickininee, kokanee, little redfish, red salmon, yank jm; prantsuse - saumon rouge, saumon nerka, kokani; saksa - nerka-Lachs, Rotlachs, Blaurücken; hispaania - salmon rojo; taani - sockeyelaks; norra - indian-laks; hollandi - rode salm; soome - intiaanilohi, punalohi; vene - нерка, красная, красница; jaapani - himemasu, beni-sake]

"Vaikse ookeani Aasia rannikul tuleb ta vaid Kamtshatka jõgedesse, Anadõri ja vähemal määral ka Komandori- ja Kuriili saarte jõgedesse. Ameerika rannikul on nerka levinud palju laiemalt — eriti palju on teda Alaskas, lõunas ulatub Kaliforniani. Nerka on külmalembesem liik ja meres esineb teda vaid seal, kus pinnavee temperatuur ei ületa 2 ^oC.

Teistest idalõhedest on nerka kergesti eristatav arvukate (30—40) tihedalt paiknevate lõpusepiide järgi. Nerka liha ei ole roosa, nagu teistel lõhedel, vaid intensiivselt punast värvi ja suurepärase maitsega. Meres on ta hõbedane, vaid selg on tumesinine. Pulmarüü on väga efektne: selg ja küljed muutuvad erepunasteks, pea roheliseks, selja- ja pärakuuim on verevad. Musta värvi, mis gorbuusha pulmarüüs on nii tavaline, on nerkal vähe: ainult suguküpsetel isastel ilmuvad sabauime lõppu mustad täpid ja emastel mõnikord kehale tumedad vöödid. Muuseas, värvus on väga muutlik. Beringi saarte jõekestes on nerka kuldpronksjas. Ola jõgikonda (Ohhoota mere Taui laht) kudema tulev nerka on aga rohekas ja ainult kõht on kergelt roosakas.

/---/

Meres toitub nerka peamiselt vähilaadsetest. Rohkem kui teised lõhed eelistab ta võrdlemisi väikesi, aga väga rasvaseid vähikesi - homikulisi, kes on karotinoidpigmentide sisalduse tõttu punased. Need pigmendid lähevad neelatud vähikestest nerka lihasse.

Bolshaja jõkke ja reasse teistesse Kamtshatka jõgedesse tungib kaks nerka vormi: kevadine ja sügisene (suvine). Kudemisaja erinevus on neil 15—20 päeva. /---/ Imetlusväärne on nerka võime moodustada paikseid vorme, kes saavad suguküpseks magevees. Need on Ameerika järvedes laialt levinud, kusjuures real juhtudel elavad magevees ainult isased (kääbus- või lisaisased), kuid vahel saavad ka emased magevees suguküpseks. /---/ Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Jaapanis kasvatatakse paikset nerkat sageli sportliku kalapüügi tarbeks. Soodsates tingimustes võib ta kasvada 700 g raskusesks ja on asjaarmastajale õngitsejale ihaldatud saak."¹

FishBase's suurim isane 84 cm (TL), tavapärane kuni 45 cm (TL), suurim emane 71 cm (tavapärane kuni 58 cm), suurim mass 7,7 kg, pikim eluiga 8 a.

Siirdelised nerkad on paiksetest tunduvalt suuremad. 

Joonised: U. S. Fish & Wildlife Service

Aastane väljapüük aastail 2000-2012 vahemikus 103 325—173 530 tonni. Põhiosa püüab USA, järgneb Venemaa, mõnevõrra püüavad ka Kanada ja Jaapan.

1950-ndatel asustati nerkade järvevorme Kesk-Soome järvedesse, kuid püsivat asurkonda ei tekkinud. Rootsi järvedes hakkasid nerkad küll järglaskonda andma, kuid hiljem asurkond siiski hääbus.

Liik pole ohustatud.