Otsingu tulemused:

1. Öfuguggi / Afuggafiskur (mürgikala Islandi folklooris)
2. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
3. Abanti forell (Salmo abanticus)
4. Ahing (västar; angerjaahing)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahvenamaa
7. Akdere forell (Salmo chilo)
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Albaania forell (Salmo balcanicus)
12. Alpi forell (Salmo cenerinus)
13. Ambla jõgi (Albu jõgi)
14. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
15. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
16. Anadroomsus
17. Andmeid mudamaimu kohta. Meriforellist (raamat)
18. Anisakiaas (anisakidoos)
19. Antsla jõgi
20. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
21. Aravuse kalakasvandus
22. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
23. Arno
24. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
25. Baffini laht
26. Balkani forell (Salmo dentex)
27. Bass
28. Belaja (Kama)
29. Berberi forell (Salmo akairos)
30. Bete Lotto
31. Bigmouth
32. Böx
33. Catch and release
34. Charente jõgi
35. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
36. Colorado jõgi
37. Columbia jõgi
38. Como järv
39. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
40. Dinaari forell (Salmo farioides)
41. Draa forell (Salmo multipunctata)
42. Eesti joad
43. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
44. Eizenami forell (Salmo ezenami)
45. Elavhõbe (Hg)
46. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
47. Esna jõgi
48. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
49. Eurühaliinne
50. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
51. Fibreno forell (Salmo fibreni)
52. Filee
53. Fileenuga
54. Fileerimine
55. Forell (Salmo trutta)
56. Forell-röövpardkala (Raiamas bola)
57. Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid (Raamat)
58. Forellahvenad (Micropterus)
59. Forellgalaks (Galaxias truttaceus)
60. Forellramul (Capoeta trutta)
61. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
62. Galaksid (Galaxias)
63. Galax
64. Garda forell (Salmo carpio)
65. George'i järve petukoletis (USA)
66. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
67. Gnosjödraget
68. Graavikala
69. Graavitud lõhe
70. Haka
71. Hakk-kala
72. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
73. Halliste jõgi
74. Harilik haug, haug (Esox lucius)
75. Harjus (Thymallus thymallus)
76. Haug toidukalana
77. Heintz Karl
78. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
79. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
80. Härjanurme kalakasvandus
81. Idalõhed (Oncorhynchus)
82. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
83. Invincible (Nilsu)
84. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
85. Jõeelustik ehk potamobios
86. Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
87. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
88. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
89. Jämtland
90. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
91. Kaiavere järv
92. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
93. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
94. Kalakasvatus
95. Kalakasvatus Eestis
96. Kalakirjandus
97. Kalandus
98. Kalapääsud
99. Kalatiik
100. kappar
101. Karilatsi kalamajand
102. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
103. Karpkalakasvatus Eestis
104. Karpkalast kulinaarselt
105. Karusforell
106. Kaspia forell (Salmo caspius)
107. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
108. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
109. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
110. Keldi forell (Salmo ferox)
111. Kingtrout
112. Kirpvähilised
113. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
114. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
115. Kolga laht
116. Krevett õngesöödana
117. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
118. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
119. Kärbsed õngesöödana
120. Lõheema ja forelliema (islandi folkloor)
121. Landilugu: dr Heintz
122. Landilugu: Mepps
123. Landilugu: Nilsu
124. Landilugu: Räsänen
125. Landilugu: Toby
126. Landilugu: Ugly Duckling
127. Lendõngerull
128. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
129. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
130. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
131. Loðsilungur / Lodsilungur / Shaggi forell (mürgiforell Islandil)
132. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
133. Lohja järv
134. Loke
135. Lourose forell (Salmo lourosensis)
136. Lumë forell (Salmo lumi)
137. Lõhed (Salmo)
138. Lõhemarja-konks
139. Lõhepüük
140. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
141. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
142. Magribi forell (Salmo macrostigma)
143. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
144. Malloch Peter Duncan
145. Malma (Salvelinus malma)
146. Marinkad (Schizothorax)
147. Marmorforell (Salmo marmoratus)
148. Maroko forell (Salmo pellegrini)
149. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
150. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
151. MEPPS
152. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
153. Merisutt (Petromyzon marinus)
154. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
155. must bass
156. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
157. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
158. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
159. Mörrum (jõgi)
160. Naissaar
161. Nottinghami rull
162. Ohridi forell (Salmo letnica)
163. Okumusi forell (Salmo okumusi)
164. Osmootne rõhk
165. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
166. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
167. Pihtla kalakasvandus
168. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
169. Post, Ilme
170. Prespa forell (Salmo peristericus)
171. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
172. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
173. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
174. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
175. Põlula Kalakasvatuskeskus
176. Pähkla kalakasvatus
177. Päikesekalalased (Centrarchidae)
178. Röövpardkalad (Raiamas)
179. Rakfisk ehk norra hapukala
180. Ramulad (Capoeta)
181. Randal (Phoca vitulina)
182. Rannak Linda
183. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
184. Rize forell (Salmo rizeensis)
185. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
186. Roheforell (Salmo viridis)
187. Roosna-Alliku kalakasvandus
188. Räsänen
189. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
190. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
191. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
192. Seyhani forell (Salmo labecula)
193. Siig spordikalana Skandinaavias
194. Siirdekalad
195. Soomuste mahavõtmine
196. Spöket
197. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
198. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
199. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
200. Zeta forell (Salmo taleri)
201. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
202. Tartarkaste
203. Thor (lant)
204. Tigrise forell (Salmo tigridis)
205. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
206. Tiskre oja
207. Toby
208. Trolling Spoon (Nils Master)
209. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
210. Tursk eestlaste suus
211. Tuvikene, Arvo
212. Türgi forell (Salmo platycephalus)
213. Türreeni forell (Salmo cetti)
214. Ugly Duckling
215. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
216. Vagula järv
217. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
218. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
219. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
220. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
221. Vimb (Vimba vimba)
222. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
223. Visova forell (Salmo visovacensis)
224. Võistre järv (Võistvere järv)
225. Võldas (Cottus gobio)
226. väike tobias (nigli, väiketobias)
227. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
228. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
229. Väinjärv (Veinjärv)
230. Witch
231. Õngerulli ajalugu
232. Õngu noorkalakasvatus OÜ
233. Äntu ja Nõmme järved

Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)

Vikerforell (Oncorhynchus mykiss) on kalaliik lõheliste (Salmonidae) sugukonna idalõhede (Oncorhynchus) perekonnast

[Inglise - rainbow trout, baiser, bow, brown trout, hardhead, kamloops trout, redband, salmon trout, silver trout, steelhead jm; prantsuse - truite arc-en-ciel; saksa - Regenbogenforelle, Föhre, Stahlkopfforelle; kreeka - pestropha; itaalia - trota iridea; portugali - truta-arco-iris; hispaania - trucha arco iris, cabeza de acero; taani - regnbueørred; islandi - regnbogasilungur, urriöi; hollandi - regenboogforel; läti - varaviksnes forele; poola - pstrag teczowy; leedu - vaivorykshtinis upetakis; norra - regnbueaure; rootsi - regnbågslax; soome - kirjolohi; vene - микижа, радужная форель, камчатский лосось; jaapani - masu, niji-masu; türgi -  alabalik türü]


Taksonoomiast
Mõnekümne aasta eest nimetati vikerforelliks lõhede (Salmo) perekonda kuuluvat liiki Salmo irideus. Tänapäeval hõlmab vikerforell kui taksonoomiline üksus ka mitut muud kunagi iseseisvateks liikideks peetud kalaliiki, nt kamtshatka lõhe (Salmo penshinensis), mükiss (Salmo mykiss) ja teraspea-lõhe (Salmo gairdneri). Ka on vikerforell nüüd liigitatud idalõhede (Oncorhynchus) perekonda.
 
"Algsed, 1800.-ndate lõpul toimunud vikerforelli asustamised teistesse maadesse said alguse Californiast, McCloudi jõel Shasta mäe lähedal asuvast haudemajast toodud kaladest. Seetõttu nimetatakse seda vormi shasta tüveks, nagu näiteks tegi N. Mikelsaar oma 1984 aasta Eesti kalade raamatus. Hiljem on aga vikerforelli kalakasvatuse tarbeks kodustamise käigus toimunud väga intensiivne tõumaterjali segamine ja aretustöö, kasutatud on vormide ja liinide ristamisi, perekonnavalikut ning geneetilisi manipulatsioone ja praegust kasvatatavat vikerforelli pole mõtet looduses esinevate alamliikidega seostada."1

Looduses elava vikerforelli puhul eristatakse jätkuvalt erinevaid ökoloogilisi vorme, kelledest mõndasid käsitletakse ka alamliikidena:

Oncorhynchus mykiss (Walbaum, 1792), [Rainbow trout, steelhead, redband trout], vikerforell
O. m. irideus f. beardsleei, [Beardslee trout]
O. m. newberrii (Richardson, 1836), [Great Basin redband trout]
O. m. irideus (Walbaum, 1792), [Coastal rainbow trout]
O. m. gairdneri (Richardson, 1836), [Columbia river redband trout], teraspea-lõhe
O. m. stonei, [McCloud River redband trout]
O. m. mykiss, kamtshatka lõhe ja mükiss
O. m. nelsoni (Evermann, 1908), [Baja California rainbow trout]
O. m. ssp., [Mexican native trout]
O. m. gilberti, [Kern River rainbow trout]
O. m. whitei (Evermann, 1906), [Little Kern River golden trout]

Kirjeldus
Vikerforellil on tüüpiline lõhelase voolujooneline kehakuju, kuid teiste forellidega võrreldes on ta natuke jässakam. Värvus sõltub elupaigast, vanusest, soost, suguküpsuse astmest. Selg on tumehall, sinkjas- või rohekashall, kõht kollakashallist hõbedaseni, küljed oliiv- või hallikasrohekad, sinakad või kollakad. Piki külge kulgeb iseloomulik roosakaslilla lai (kuni 1/3 keha kõrgusest) vööt. Ülalpool vööti tihedalt musti tähne, allpool neid hõredamalt. Seljauim, rasvauim ja sabauim kaetud mustade täppidega, teised uimed enam-vähem ühetoonilised. Kudeajal on isased tumedamad, punane küljevööt eredam, kõht tihti lausa tahmast värvi ja nende alalõual areneb konks. 
Maimude külgedel on lõhilastele tüüpilised tumedad tähnikulaigud, nn. näpujäljed. 

Euroopa tarbija soov näha forelli lõhesarnaselt hõbedasena on viinud selleni, et aretuse ning intensiivse söötmise tulemusena on kasvandustes peetavad forellid tüsedad, väljast vähe värvilised, kuid erepunase lihaga. Kasvatatud vikerforellile on iseloomulikud ka tugevasti kulunud uimed.1 

Morfoloogilisi tunnuseid: seljauimes ogakiiri 3-4 ja pehmeid kiiri 9-11; rinnauimes 1 ogakiir ja 12-14 pehmet kiirt; kõhuuimes 1 ogakiir ja 8-11 pehmet kiirt; pärakuuimes 3 ogakiirt ja 8-11 pehmet kiirt; lõpusepiisid 15-20; soomusvalem 106  21/20  138. Sahkluu külgvaates kõverdunud.

Päritolu, levik, eluviis
Algkodu Põhja-Ameerika lääneosa jõgedes-järvedes. On siirdelisi ja paikseid vorme. 
Introdutseeritud 19. sajandi teisel poolel tiigikalana üle kogu maailma. Euroopasse (kõigepealt Prantsusmaale ja Saksamaale) toodi 1879. a.
Eestisse toodi vikerforell esmakorselt Venemaalt (Ropsha tiigimajandist Peterburgi kubermangust) 1896. a. Soomesse 2 aastat varem). 
Nõukogude ajal prooviti Eestis Soomest, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist toodud vikerforelli vormide (teraspealõhe, kamloops, Donaldsoni forell, nn soome superforell) kasvatamist, ent praeguseks pole neist katsetustest midagi säilinud ja kogu Eesti forellikasvatus põhineb marja või noorkalana Taanist ja Soomest igal aastal sisse toodavatel asustuskaladel. Kasvatamiseks kasutatakse ainult emaskaladest koosnevat asustusmaterjali. Isased kalad saavad suguküpseks noorena, nende liha kvaliteet halveneb, nad muutuvad agressiivseks.1

Vikerforell satub kalakasvandustest ka meie looduslikesse vetesse, eeskätt jõgedesse, aga ka Võrtsjärve ja teistesse järvedesse. Palju on tehtud ka sihilikke asustamiskatseid siseveekogudesse ja merelahtedesse (Matsalu l., Haapsalu l. jt.), isetaastuvaid asurkondi pole peaaegu kunagi moodustunud ja tagasisaagid on olnud väikesed. Eestis on teateid kudepesadest või noorjärkude esinemisest olnud Esna, Kunda ja Pirita jõgedest. 
Meres sattus vikerforelli kõige rohkem Eesti kalurite püünistesse siis, kui forelli kasvatati meresumpades, sest sumbad polnud kuigi töökindlad. Ka tänapäeval juhtub Soomes tormikahjustuste tõttu sumpade purunemisi ning seetõttu püütakse meil merest ja jõgedest vähesel hulgal ka vikerforelli. 
Suuremahulisi vikerforelli asustamisi tehti Eestis enamasti harrastuskalastajate initsiatiivil 1980.-ndatel aastatel ja 1990.-ndate aastate alguses, mil lasti igal aastal veekogudesse 5000-45000 noorkala. Soomes on vikerforelli noorkalade asustamine sisevetesse tavapärane praktika.

Vikerforell on väga kohanemisvõimeline liik. Eelistab vee tº 10-18 ºC, ent talub isegi 16-30 ºC. Pole nii nõudlik varjepaikade ja voolurezhiimi suhtes kui jõeforell, võib elada ka kanaliseeritud jõelõikudes.
Looduslikes vetes sööb noor vikerforell zooplanktonit, putukavastseid, väikseid limuseid, vanemad vikerforellid toituvad kaladest. Toitub kõige paremini vee tº 14-18 ºC juures, kuid ei paastu isegi talvel 2-3 ºC juures.
Kasvandustes söödetakse tänapäeval vikerforelli vaid granuleeritud kuivsöödaga, mis tuuakse peamiselt Taani suurfirmadest. Seda kulub 1 kg kala tootmiseks umbes 1,1 kg. 
Looduses saab forell tema liha punaseks muutva värvaine vähilistest või vähilisi söönud kaladest, kasvandusekalale aga antakse vastav värvaine (astaksantiin) söödalisandina.

Sigimine 
Kalakasvandustes võib kudeda novembri lõpust aprilli lõpuni, olenevalt kohalikust tõust ja tingimustest. Kalakasvandustes saab kudemisaega mõnevõrra reguleerida. Marja eelistatakse võtta 5-6-aastastelt emastelt ja niiska 4-5-aastastelt isastelt. 
Koetavate kollakasoranzhide marjaterade läbimõõt 4,5-5,3 mm. Viljastatud marja hautatakse 1,5-2 kuud. Vastsetel kaob rebukott 1-2 nädala jooksul.

Kasv ja vanus 
Kalakasvandustes aastased kaaluvad harilikult 100 g, kaheaastased 500-700 g, kolmeaastased 1-2 kg ja viieaastased 5-7 kg. Merevees sumpades võib saavutada juba teise eluaasta sügiseks turukaalu – 1-1,5 kg.
Maailmarekordiline kaal 22,7 kg (Titicaca järv Peruu ja Boliivia piiril, 1939). 
Vanusepiiriks tehistingimustes võib seniseil andmeil pidada 14 aastat.2

FishBase's antud suurima pikkusena 122 cm (TL), tavapikkus 60 cm (TL), suurima massina 25,4 kg, pikima elueana 11 a.


Pilt: kasutaja Eddie/Kalale.ee; 2,7 kg, püütud merest, 2009

Väljapüük ja kasvatusmahud
Aastane väljapüük loodusest 2000-2011. a vahemikus 1892-4466 tonni, suurimaks püüdjaks Inglismaa, järgnevad Peruu ja Soome.
Hoopis enam saadakse vikerforelli kalakasvatustest, kusjuures toodangumaht suureneb pidevalt: 1990. a — 277 815 t; 2000. a — 491 927 t; 2012. a - 855 982 t. Suurimateks tootjateks on Tchiili, Norra, Türgi, Iraan ja USA.
Eestis kasvatatakse tiikides, sumpades ja basseinides. 1980-ndail aastail ületas aastasaak ajuti 800 t, 1990-ndatel langes see 150-300 tonnini.2 Sellel sajandil on kasvanud umbes 800 tonnini aastas.1 
Suur osa kogutud marjast läheb kaaviari tootmiseks: ajavahemikus 1992-1998 valmistasid Eesti kalakasvandused seda delikatessi keskmiselt 1766 kg aasta kohta.2  

Allikad:
1M. Kangur, T. Paaver. Vikerforell. Ajakiri Kalastaja nr 49
2E. Pihu, A. Turovski. Eesti magveveekalad. Tallinn, 2001
Vikerforell Vikipeedias
Rainbow trout Wikipedias
Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Oncorhynchus mykiss FishBase's (mai, 2014)
Mai, 2014
 

Vaata lisaks:

Idalõhed (Oncorhynchus)