Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
Tume kivikoha, ka
meruu, hiid-kivikoha (
Epinephelus marginatus) on kalaliik ahvenaliste seltsi
kiviahvenlaste (
Serranidae) sugukonna perekonnast
kivikohad e
meruud (
Epinephelus)
[Inglise k - dusky grouper, dusky perch, dusky sea persh, yellowbelly rockcod; prantsuse k - mérou gnoir, mérou brun, mérou rouge; saksa k - Brauner Zackenbarsch; kreeka k - rofos, rophos; portugali k - mero, garoupa, piracuca; hispaania k - mero moreno, mero; heebra k - lokos; soome k - tummameriahven; afrikaansi k - geelpens-klipkabeljou; araabia k - wakar]
Suure keha ja suure suuga kala. Pikk seljauim ja ümara kujuga sabauim. Seljauime ja pärakuuime katavad enamasti väikesed soomused. Rinnauime aluse juures soomuseline hõlm.
Shokolaadpruun, ülapoolel heledad kollased täpid või laigud, alt kollakas.
FishBase's maksimumpikkus 150 cm, suurim kaal 60 kg, pikim eluiga 50 a.
Tavasuurus 50-100 cm ja 3-10 kg.
Levila Vahemeres, Prantsusmaa rannikul ja Briti saarte juures, Aafrika läänerannikul ja ka Brasiilia rannikul. Leidub ka India ookeanis, Uruguai ja Argentiina vetes.
Erakliku eluviisiga. Võib elada kuni 300 m sügavusel, kuid reeglina viibib kuni 60 m sügavusel kaljurahnude või kivide läheduses. Peitub koobastesse, kodukoopal on reeglina kaks väljapääsu.
Hermafrodiitne: kõik isendid kasvavad kõigepealt emasteks, seejärel muunub osa neist isasteks.
Peamiseks toiduks teised kalad, krabid ja kaheksajalad. Väga ablas toituja.
Sageli kütitakse tumedat kivikoha harpuuniga. Mõnes riigis peetakse tema liha delikatessiks ja väidetakse ta olevat Vahemere maitsvaima kala.
Töönduslik väljapüük aastas 2400-4000 tonni, peamiseks püüdjaks Liibüa.
Allikad:
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn 2006
Vaata lisaks:
Kivikohad (Epinephelus)