Inglise k -
sauries, saksa k
- Makrelenhechte, Trughechte
Sugukonda kuulub 2 perekonda ja 4 kalaliiki (ehk 5, kui makrellhaugi kaht alamliiki vaadeldakse eraldi liikidena):
Perekond Scomberesox, makrellhaugid
Scomberesox saurus (Walbaum, 1792), makrellhaug
Scomberesox saurus saurus (Walbaum, 1792), atlandi makrellhaug
Scomberesox saurus scombroides (Richardson, 1843), vaikse ookeani makrellhaug
Scomberesox simulans (Hubbs & Wisner, 1980), kääbus-makrellhaug
Perekond Cololabis, sairad
Cololabis saira (Brevoort, 1856), harilik saira
Cololabis adocetus Böhlke, 1951, kääbussaira
Harilik saira
"Sarnased tuulehauglastega, kuid neil on peenemad ja nõrgemad lõuad ning suured hambad puuduvad. /---/
Makrellhauglased kuuluvad kõige massilisemate planktontoiduliste avamerekalade hulka. Ise on nad toiduks paljudele röövloomadele — kalmaaridele, tuunidele, haidele, lõhedele, vaaladele, delfiinidele ja mõnedele merelindudele, kuid neil on ka küllalt suur töönduslik tähtsus. Makrellhauglased ei ole ühelgi oma eluperioodil seotud rannavetega ning kuuluvad seega tüüpiliste ookeanikalade hulka.
Makrellhauglased asustavad kõikide ookeanide parasvöötme ning subtroopilisi alasid. Nad puuduvad külmades Arktika ja Antarktika vetes. Samuti pole makrellhauglasi troopikavöötmes, kus neid asendavad pääsukalalased. /---/
Makrellhauglased hoiduvad kõige ülemisse veekihti ning erutusseisundis hüppavad üsna sageli veest välja. Harva lahkuvad nad kõige pindmisest 10-meetrisest veekihist, kuigi saira laskub talvitumiseks umbes 50 m sügavusele.
/---/
Nagu teistelgi tuulehaugilistel, nii on ka makrellhauglastel välja kujunenud positiivne reaktsioon valgusele. Eriti hästi on uuritud saira käitumist kunstliku valgustuse piirkonnas. Kui valgustatud alal asub vähe kalu, ujuvad nad korrapäratult valgusallika ümber ning ei eemaldu sellest nimetamisväärselt, massilise esinemise korral aga moodustab saira tiheda parve, mis teeb ringe ümber valgusallika. Sairade peibutamiseks sobivam valgustugevus on 600—700 luksi.
/---/
Makrellhauglastel on väga iseloomulikud sesoonsed ränded, mille jooksul nad katavad pikki vahemaid. /---/"1
Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979