Otsingu tulemused:

1. Öfuguggi / Afuggafiskur (mürgikala Islandi folklooris)
2. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
3. Abanti forell (Salmo abanticus)
4. Ahing (västar; angerjaahing)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahvenamaa
7. Akdere forell (Salmo chilo)
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Albaania forell (Salmo balcanicus)
12. Alpi forell (Salmo cenerinus)
13. Ambla jõgi (Albu jõgi)
14. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
15. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
16. Anadroomsus
17. Andmeid mudamaimu kohta. Meriforellist (raamat)
18. Anisakiaas (anisakidoos)
19. Antsla jõgi
20. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
21. Aravuse kalakasvandus
22. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
23. Arno
24. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
25. Baffini laht
26. Balkani forell (Salmo dentex)
27. Bass
28. Belaja (Kama)
29. Berberi forell (Salmo akairos)
30. Bete Lotto
31. Bigmouth
32. Böx
33. Catch and release
34. Charente jõgi
35. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
36. Colorado jõgi
37. Columbia jõgi
38. Como järv
39. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
40. Dinaari forell (Salmo farioides)
41. Draa forell (Salmo multipunctata)
42. Eesti joad
43. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
44. Eizenami forell (Salmo ezenami)
45. Elavhõbe (Hg)
46. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
47. Esna jõgi
48. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
49. Eurühaliinne
50. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
51. Fibreno forell (Salmo fibreni)
52. Filee
53. Fileenuga
54. Fileerimine
55. Forell (Salmo trutta)
56. Forell-röövpardkala (Raiamas bola)
57. Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid (Raamat)
58. Forellahvenad (Micropterus)
59. Forellgalaks (Galaxias truttaceus)
60. Forellramul (Capoeta trutta)
61. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
62. Galaksid (Galaxias)
63. Galax
64. Garda forell (Salmo carpio)
65. George'i järve petukoletis (USA)
66. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
67. Gnosjödraget
68. Graavikala
69. Graavitud lõhe
70. Haka
71. Hakk-kala
72. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
73. Halliste jõgi
74. Harilik haug, haug (Esox lucius)
75. Harjus (Thymallus thymallus)
76. Haug toidukalana
77. Heintz Karl
78. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
79. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
80. Härjanurme kalakasvandus
81. Idalõhed (Oncorhynchus)
82. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
83. Invincible (Nilsu)
84. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
85. Jõeelustik ehk potamobios
86. Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
87. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
88. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
89. Jämtland
90. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
91. Kaiavere järv
92. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
93. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
94. Kalakasvatus
95. Kalakasvatus Eestis
96. Kalakirjandus
97. Kalandus
98. Kalapääsud
99. Kalatiik
100. kappar
101. Karilatsi kalamajand
102. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
103. Karpkalakasvatus Eestis
104. Karpkalast kulinaarselt
105. Karusforell
106. Kaspia forell (Salmo caspius)
107. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
108. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
109. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
110. Keldi forell (Salmo ferox)
111. Kingtrout
112. Kirpvähilised
113. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
114. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
115. Kolga laht
116. Krevett õngesöödana
117. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
118. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
119. Kärbsed õngesöödana
120. Lõheema ja forelliema (islandi folkloor)
121. Landilugu: dr Heintz
122. Landilugu: Mepps
123. Landilugu: Nilsu
124. Landilugu: Räsänen
125. Landilugu: Toby
126. Landilugu: Ugly Duckling
127. Lendõngerull
128. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
129. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
130. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
131. Loðsilungur / Lodsilungur / Shaggi forell (mürgiforell Islandil)
132. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
133. Lohja järv
134. Loke
135. Lourose forell (Salmo lourosensis)
136. Lumë forell (Salmo lumi)
137. Lõhed (Salmo)
138. Lõhemarja-konks
139. Lõhepüük
140. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
141. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
142. Magribi forell (Salmo macrostigma)
143. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
144. Malloch Peter Duncan
145. Malma (Salvelinus malma)
146. Marinkad (Schizothorax)
147. Marmorforell (Salmo marmoratus)
148. Maroko forell (Salmo pellegrini)
149. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
150. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
151. MEPPS
152. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
153. Merisutt (Petromyzon marinus)
154. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
155. must bass
156. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
157. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
158. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
159. Mörrum (jõgi)
160. Naissaar
161. Nottinghami rull
162. Ohridi forell (Salmo letnica)
163. Okumusi forell (Salmo okumusi)
164. Osmootne rõhk
165. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
166. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
167. Pihtla kalakasvandus
168. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
169. Post, Ilme
170. Prespa forell (Salmo peristericus)
171. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
172. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
173. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
174. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
175. Põlula Kalakasvatuskeskus
176. Pähkla kalakasvatus
177. Päikesekalalased (Centrarchidae)
178. Röövpardkalad (Raiamas)
179. Rakfisk ehk norra hapukala
180. Ramulad (Capoeta)
181. Randal (Phoca vitulina)
182. Rannak Linda
183. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
184. Rize forell (Salmo rizeensis)
185. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
186. Roheforell (Salmo viridis)
187. Roosna-Alliku kalakasvandus
188. Räsänen
189. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
190. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
191. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
192. Seyhani forell (Salmo labecula)
193. Siig spordikalana Skandinaavias
194. Siirdekalad
195. Soomuste mahavõtmine
196. Spöket
197. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
198. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
199. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
200. Zeta forell (Salmo taleri)
201. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
202. Tartarkaste
203. Thor (lant)
204. Tigrise forell (Salmo tigridis)
205. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
206. Tiskre oja
207. Toby
208. Trolling Spoon (Nils Master)
209. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
210. Tursk eestlaste suus
211. Tuvikene, Arvo
212. Türgi forell (Salmo platycephalus)
213. Türreeni forell (Salmo cetti)
214. Ugly Duckling
215. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
216. Vagula järv
217. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
218. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
219. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
220. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
221. Vimb (Vimba vimba)
222. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
223. Visova forell (Salmo visovacensis)
224. Võistre järv (Võistvere järv)
225. Võldas (Cottus gobio)
226. väike tobias (nigli, väiketobias)
227. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
228. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
229. Väinjärv (Veinjärv)
230. Witch
231. Õngerulli ajalugu
232. Õngu noorkalakasvatus OÜ
233. Äntu ja Nõmme järved

Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)

Vinträim, ka vintaloosa, ka atlandi vintaloosa (Alosa fallax), kalaliik heeringaliste (Clupeiformes) seltsi  heeringlaste (Clupeidae) sugukonna aloosade (Alosa) perekonnast.

Inglise twaite shad; prantsuse alose feinte, astouna, caluyau, feinte, finte, lacia, loza, pucelle; saksa Bajeckens, Boje, E¤lft, Finke, Finte, Goldfish, Gurre, Mutterhering, Parpel, Tabarre; kreeka frissa, sardelomana; itaalia cheppia; portugali saboga, saveleta, savelha; hispaania saboga, saboga vera, alosa; taani stamsild; hollandi fint, meivis; soome täpläsilli; läti palede; leedu perpele; norra stamsild; rootsi staksill; vene финта, cельдь-финта

Eestis on kasutatud ka nimetusi: suurräim, suur kilu, täpikala, tipuline, kirju, Peetruse kala, rillkala, krill, shill, shilling, kilushill, kiluema, kiluheeringas, heeringas, kuiv soome heeringas, forell, Riia lahe forell, makrell, kapuska, abluska, kikerik, marilla, shilliräim

"Vintaloosa (Alosa fallax) on kuni 50—60 cm pikk ja 620 g raske. Keha külgedel on peaaegu alati rida tumedaid tähne; lõpusepiisid on esimesel lõpusekaarel 30-80, need on lühikesed ja tugevad; selgroolülisid 55-59; pea madal ja kitsas. Ta on levinud Euroopa ja Põhja-Aafrika Atlandi ookeani poolse ranniku ümbruses Trondheimist (Norra), Islandist, Inglismaast Marokoni, Läänemeres, Vahemeres, ka Mustas meres. Jaguneb 6—8 geograafiliseks siirde- või mageveevormiks (alamliigiks, rassiks)." (Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979)

FishBase: Mere-, riim- ja mageveeline. Parvena. Pelaagilis-neriidne; anadroomne; 10-400 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (SL), tavapikkus 40 cm (SL), suurim publitseeritud mass 1,5 kg, eluiga kuni 25 a. Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Aloosade perekonna taksonoomia on olnud pidevas muutumises ja muutused puudutavad ka vinträime erinevaid vorme. Varem alamliikidena käsitletud vahemere vintaloosat (A. f. nilotica) ja ja itaalia aloosat (A. f. lacustris) vaadeldakse nüüd ühise ja iseseisva liigina agone aloosa (Alosa agone); iseisvateks liikideks on saanud ka mageveeline killarney aloosa (varem Alosa fallax killarnensis, nüüd Alosa killarnensis) ning alžeeria aloosa (varem Alosa fallax algeriensis, nüüd Alosa algeriensis). Seevastu alamliike Alosa fallax fallax ja Alosa fallax rhodanensis ei käsitleta enam iseseisvate taksonitena, vaid ühtse liigina Alosa fallax

Sellest tuleneb ka see, et kui 1984 aastal kõneldakse Eesti kalastiku puhul vinträimest kui Alosa fallax fallax'ist (N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984), siis 2003. aastal on vinträim lihtsalt Alosa fallax (Fishes of Estonia. Tallinn, 2003). Muutusi arvestades tuleb suhtuda reservatsioonidega andmebaasides toodud andmetesse vintaloosa leviku kohta - Vahemeres ja Mustas meres on tõenäoliselt tegemist hoopis liigiga Alosa agone, Põhja-Aafrika vetes liigiga  Alosa algeriensis jms.

Kirjeldus

Kehakujult meenutab heeringat, seljauim paikneb suhteliselt eespool, pärakuuime alus on pikem kui heeringal. Pea suhteliselt ümarjas, ninamik teravam kui sugulasliigil aloosal, sabauim sügava sisselõikega. Hambad suulae luudel puuduvad. Ninamiku ülaserva keskel sälk. Alalõug liigestub koljuga silma taga. Silmadel tugevasti arenenud rasvalaug. Lõpusekaaneluul selged radiaalsed vaod. Sabauime mõlema hõlma alusel tugevasti pikenenud soomused, nn alae. Kõhuserval kurgu alt kuni pärakuuimeni hästiarenenud kiilusoomused, mis moodustavad terava kiilu nagu kilul. Soomused ei ole nii kergesti äralangevad kui räimel. Lõpusepiid lühikesed, tavaliselt niisama pikad kui lõpuseliistakud, luustunud. Selg tume (rohekassinine), küljed hõbedased. Külgedel, lõpusekaane ülanurga taga, kulgeb piki keha rida tumedaid täppe, mis võivad olla väga selged, mõnikord ka nõrgalt ja vähearvuliselt esindatud. Harva esineb koguni 2 või isegi 3 rida täppe kõrvuti. (N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984)

 

Vinträimest Eesti vetes

Meil väikesearvuline, paiguti haruldane siirdekala.

Meie jõgedest on teada vinträime tungimist ainult Narva jõkke (vähemalt 30-ndatel aastatel, kuni Narvani. Tähtsamaid vinträime kudemisjõgesid Läänemeres on olnud Neemeni jõgi, kus ta on tunginud 300—400 km kaugusele suudmest. Meil kohatakse sagedamini Soome lahe rannikuvetes, kus üksikutel vinträimerikastel aastatel (näiteks 1938, eriti 1939) ajendas paiguti (Viinistu, Pärispea) spetsiaalse sellele kalaliigile suunatud püügi. Ajutisi kuni paari tsentneri suurusi vinträimesaake olid meie kalurid (lõhemõrdadega) saanud ka Läti NSV piiri lähedastest vetest. Enamikus meie randadest kohatakse aastas vaid paari isendit, vinträimevaestel aastatel mitte ainustki. (N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984)

1938. a kevadel olla kalurite andmetel Soome lahe lääneosas (laulasmaal) püütud pooleteist kg raskusi vinträimi. 

1994. a püüti vinträim pikkusega 47,6 cm ja massiga 902 g.

2010 a maikuus püüti Hiiumaal 1,4 kg massiga vinträim. 

2010. a juunis püüti Pärnus vinträim pikkusega 52,3 cm ja massiga 1,34 kg.

 

Kui eelmise sajandi esimesel poolel püüti vinträime kohati veel sihipäraselt (nt 1948. a Kura lõukast 57,5 tonni), siis tänaseks on vesiehitiste ja saastumise tõttu vinträime arvukus langenud sedavõrd, et töönduslikku püüki ei toimu peaaegu kusagil. FAO statistika põhjal püütakse vinträime aastas kokku vaid kümmekond tonni. Seejuures ei kuulu vinträim kaitstavate kalaliikide hulka, teda peetakse vähima riskiga liigiks (kategooria IUCN 3.1).  

 

Allikad:

Alosa fallax FishBase's 

Vinträim Vikipeedias

Vintaloosa Vikipeedias

Hiiumaa kalurite võrku jäi hiiglaslik vinträim, Maaleht, 04.05.2010

Pärnus püüti Eesti suurim räim Pärnu Postimees, 09.06.2010

Vaata lisaks:

Aloosad (Alosa)