Otsingu tulemused:
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pahlakilud
66. Pakrirootslaste elust
67. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
68. Preserv
69. Purjepaat
70. Pärnu Kalakombinaat
71. Remulaadkaste
72. Riimkilu (Platanichthys platana)
73. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
74. Sardiinid õlis
75. Soomkala
76. Soomuste mahavõtmine
77. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
78. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
79. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
80. Tallinna Kalandustehnikum
81. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
82. Tallinna kilud
83. Tallinna Merekolledž
84. Tartarkaste
85. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
86. Triivpüük
87. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
88. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
89. Töönduskalad
90. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
91. Veldre, Ivar
92. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
93. Virrakilud (Clupeoides)
94. Võrgukivid
95. Võrguparandus
96. Võrgupüük
97. Võrgusilm
98. Võrklaev
Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
Anšoovistülka, ka anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis), kalaliik heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonnast tülkad (Clupeonella). Inglise anchovy sprat, anchovy kilka, anchovy-like tyulka; pärsia kilka-e-anchovy, Rizeh Keraye; vene aнчоусовидная килька.
"Anšoovistülka elab Kesk- ja Lõuna-Kaspias, tungides ka Põhja-Kaspia lõunaossa. Erinevalt Kaspia tülkast ei esine ta kunagi madalama soolsuse juures kui 8 promilli, elades avameres vältides alla 10 m sügavusi. On sihvakama kehaga, eluiga ulatub 7 aastani, kasvab kiiremini. Võib olla kuni 15,5, tavaliselt aga 11,5—12,5 cm pikk. Selgroolülisid 44-48. Talvel hoidub peamiselt Lõuna-Kaspiasse, valdavalt 50—750 m sügavuste kohal. Kevadel ja suvel liigub põhja suunas ning moodustab mere keskosas tohutuid koondisi, hoidudes temperatuuri hüppekihti 15—60 m sügavuses. Koeb peamiselt augustist oktoobrini, avameres, 40—200 m sügavuste kohal, 13—24 oC vee temperatuuri ja 8—12 promillise soolsuse juures. Sooritab ööpäevaseid vertikaalseid rändeid, tõustes öösel pinnale ja laskudes päeval sügavusse. Tema põhiline toiduobjekt on aerjalaline vähike Eurytemora. Ei ole kaugeltki nii rasvane kui kaspia tülka — rasvasisaldus kehas ei ületa 6,4%" (Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979)
FishBase: Riimveeline; pelaagiline, 0-78 m sügavusel. suurim pikkus 16,5 cm (SL), tavapikkus 12 cm (SL), suurim kaal 26 g. Väga ohustatud (EN). Äripüük.
Püütakse valguse abil. 1970-ndatel ulatusid väljapüügid 350 000 tonnini. Sajandivahetusel hakkasid saagid langema: 1999 – 150 000 t, 2000 – 120 000 t, 2001 – 50 000 t. Valmistatakse konserve ja soola-vürtsi-kilu. Suur osa väljapüükidest on läinud kalajahu tootmiseks.
Allikad:
Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Анчоусовидная килька Wikipedias
Clupeonella engrauliformis FishBase's
Viimati: juuni, 2020
Vaata lisaks:
Kaspia tülka (Clupeonella caspia)Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
Tülkad (Clupeonella)