Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised

Kilu nimelugu

Kilu teaduslikuks nimetuseks on Sprattus sprattus ja liiki kirjeldas 1758. aastal Carl Linne. Seejuures käsitles ta kilu kuuluvana heeringate perekonda, nimetades teda Clupea sprattus. See tulenes tõsiasjast, et heeringad ja kilud on morfoloogiliste tunnuste poolest sarnased.
Ladinakeelne sprattus on tuletatud kilu ingliskeelsest nimetusest sprat.

Eesti keeles on selle kalaliigi üldlevinud nimetuseks kilu, kuid Ruhnu saarel on kasutatud ka nimekuju kilo
Vanemas eesti kirjakeeles ometigi kilu nime ei leidu. Alles 1825-ndal aastal on ajakirja "Marahva Näddala-leht" 11. numbris sõna killoräim. Sõna kiloräim on E. Ahrensi grammatikas (1843), kus selle tähendusena on antud "der kleine Strömling" (väike räim), Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus (1869) on aga juba nimekuju kilu.

Saksakeelsetes trükistes võib sõna kohata juba 18. sajandil. Hupeli raamatus (1777) avaldatud J. L. Fischeri poolt koostatud kalade nimestikus on märgitud Külloströmlinge, estn. Küllosilkud
Esimeseks saksakeelseks allikaks, kus esineb sõna killo, peetakse Fr. S. Boeck'i "Versuch einer Wirtschaftlichen Naturgeschichte von dem Königsraeich Ost- und Westpreussen" (Königsberg, 1782—1785).

A. Saareste (1940) oletab, et eestikeelne sõna kilu on tekkinud sõnast kala diminutiivse sufiksi (o)i liitumise teel: kala + (o)i moodustasid sõna kaloi (= kalake, väike kala), sellest tekkis kiloi ja viimasest omakorda soomekeelne kilo (= väikekala, kalakudu) ning eestikeelne kilu.

Eesti etümoloogiasõnaraamatus on pakutud, et kilu võib tõenäoliselt tuleneda samast läänemeresoome tüvest, millest pärinevad kilama ja kile. Kilama üks tähendusi on 'hiilgama, läikima, helkima' ning soome ja karjala kilo on ka 'kiirgus, hiilgus, sära, helk'. 

Kolmanda versiooni kohaselt võib kilu tuleneda hoopiski saksa linna Kiel nimest: nimelt on seal toodetud ja mitmetesse riikidesse turustatud vähemalt 18. sajandist alates suitsutatud kilusid kaubamärgi all "Kieler Sprotte". Wikipedia venekeelses artiklis "Kilu" on toodud oletus, et vene keelde on sõna kilka võinud tulla just Kieli sprottidest.

Allikad:
I. Veldre. Kilu. Tallinn, 1986
Kieler Sprotte Wikipedias
Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn, 2012
   


Vaata lisaks:

Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
Euroopa kilu (Sprattus sprattus)