Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Kilu nimelugu

Kilu teaduslikuks nimetuseks on Sprattus sprattus ja liiki kirjeldas 1758. aastal Carl Linne. Seejuures käsitles ta kilu kuuluvana heeringate perekonda, nimetades teda Clupea sprattus. See tulenes tõsiasjast, et heeringad ja kilud on morfoloogiliste tunnuste poolest sarnased.
Ladinakeelne sprattus on tuletatud kilu ingliskeelsest nimetusest sprat.

Eesti keeles on selle kalaliigi üldlevinud nimetuseks kilu, kuid Ruhnu saarel on kasutatud ka nimekuju kilo. 
Vanemas eesti kirjakeeles ometigi kilu nime ei leidu. Alles 1825-ndal aastal on ajakirja "Marahva Näddala-leht" 11. numbris sõna killoräim. Sõna kiloräim on E. Ahrensi grammatikas (1843), kus selle tähendusena on antud "der kleine Strömling" (väike räim), Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus (1869) on aga juba nimekuju kilu.

Saksakeelsetes trükistes võib sõna kohata juba 18. sajandil. Hupeli raamatus (1777) avaldatud J. L. Fischeri poolt koostatud kalade nimestikus on märgitud Külloströmlinge, estn. Küllosilkud. 
Esimeseks saksakeelseks allikaks, kus esineb sõna killo, peetakse Fr. S. Boeck'i "Versuch einer Wirtschaftlichen Naturgeschichte von dem Königsraeich Ost- und Westpreussen" (Königsberg, 1782—1785).

A. Saareste (1940) oletab, et eestikeelne sõna kilu on tekkinud sõnast kala diminutiivse sufiksi (o)i liitumise teel: kala + (o)i moodustasid sõna kaloi (= kalake, väike kala), sellest tekkis kiloi ja viimasest omakorda soomekeelne kilo (= väikekala, kalakudu) ning eestikeelne kilu.

Eesti etümoloogiasõnaraamatus on pakutud, et kilu võib tõenäoliselt tuleneda samast läänemeresoome tüvest, millest pärinevad kilama ja kile. Kilama üks tähendusi on 'hiilgama, läikima, helkima' ning soome ja karjala kilo on ka 'kiirgus, hiilgus, sära, helk'. 

Kolmanda versiooni kohaselt võib kilu tuleneda hoopiski saksa linna Kiel nimest: nimelt on seal toodetud ja mitmetesse riikidesse turustatud vähemalt 18. sajandist alates suitsutatud kilusid kaubamärgi all "Kieler Sprotte". Wikipedia venekeelses artiklis "Kilu" on toodud oletus, et vene keelde on sõna kilka võinud tulla just Kieli sprottidest.

Allikad:
I. Veldre. Kilu. Tallinn, 1986
Kieler Sprotte Wikipedias
Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn, 2012
   


Vaata lisaks:

Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
Euroopa kilu (Sprattus sprattus)